Külaline Indiast.

Peaaegu kuus sajandit tagasi käskis türgi sultan hukata oma õukondlased mõne "pooltoore köögivilja" varguse pärast - kurgid oli suur haruldus. Indias ja Hiinas kutsus selline otsus esile hämmingu: seal oli see aedvili tuntud juba 5000 aastat. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast "aguros", mida tõlgitakse kui "pooltoores". Kurgi viljad koosnevad 96% ulatuses veest. Samuti sisaldavad nad suures koguses inimorganismile vajalikke mineraale ja mikroelemente: magneesiumi ja kaaliumi, kaltsiumi ja alumiiniumi, rauda ja fosforit, fluori ühendeid, molübdeeni, tsinki ja mangaani. Kurgid parandavad söögiisu, stimuleerivad ainevahetust, ning aitavad allergiate korral. Ja loomulikult pole millegagi võrreldav värskete, just korjatud kurkide lõhn - õrn värske suve aroom...

Edu reeglid.
1. Otsustage, kus te kurke kasvatama hakkate: avamaal või kasvuhoones.
2. Tehke kindlaks, mis tüüpi kurke te kasvatada tahate: mesilastolmlevaid või partenokarpseid ehk iseviljuvaid. Viimased sobivad kõige paremini just kasvuhoonesse, kuna ei vaja viljade moodustamiseks tolmendajaid.
3. Otsustage, kas te soovite kurke tarbida värskena või soolatuna. Eraldage salatisordid neist, mis sobivad soolamiseks ja konserveerimiseks.
4. Valige sort, mis sobib teie piirkonda, on vastupidav ebasoodsatele ilmastikutingimustele ja kurgihaigustele.
5. Valige mitu sorti, mille valmimisajad on erinevad. Varajased sordid annavad kiiresti saaki, see-eest on hilisemad vastupidavamad haiguste suhtes ja viljuvad küllaltki pikka aega.

Külv istikute saamiseks.
Igasse toitaineterikka mullaga täidetud potti külvatakse 1-2 seemet, kastetakse sooja veega, ning hoitakse kile all temperatuuril +25...28*C seni, kuni ilmuvad tõusmed. Kui tärkasid mõlemad seemned, lõigatakse nõrgem seemik ära. Selleks, et istik kohe välja ei veniks, asetatakse ta hea valgustatusega kohta ja alandatakse temperatuuri 2-3 päevaks kuni +20*C-ni. Kuni istutamiseni väetage kaks korda kompleksmineraalväetistega, kastke sooja veega ja kaitske tõmbetuule eest. Nädal enne avamaale istutamist tuleb hakata taime karastama, alandades temperatuuri +16...18*C-ni. 15-25 päeva pärast on kurgiistik valmis istutamiseks: kilekasvuhoonesse alates 10 maist, avamaale alates 6 juunist.


Pilt 1. Keerake taim koos potiga tagurpidi ja hoides taime eemaldage ta koos mullapalliga potist.


Pilt 2. Peamine - ärge vigastage taime istutamise käigus, olge väga ettevaatlik. Asetage istik ettevalmistatud istutusauku, ärge matke idulehtede pealset varrelüli mulla alla.


Pilt 3. Kastke hoolikalt ja raputage peale kuiva mulda.

Külv avamaale.
Eesti kliimatingimustes kasvatatakse kurke soojendatud peenardel (mille keskele asetatakse sõnnik või taimejäänused). Mai lõpus, kui muld on juba piisavalt soojenenud, võib külvata kurgi seemned avamaale. Seemned külvatakse 1,5-3 cm sügavusele ridadena, jättes aukude vaheliseks kauguseks 10-15 cm ja ridadevaheliseks kauguseks 50-70 cm. Seejuures külvatakse igasse auku 2-3 seemet. Tärganud tõusmed harvendatakse, jättes igasse auku kasvama ühe kõige tugevama seemiku. Kurgid kaitstakse kilega võimalike öökülmade eest.

Kinnisel krundil.
Kile alla külvatakse mai keskel. Kilet ei tohi kohe kurkidelt eemaldada. Taimi tuleb tasapisi karastada, harjutades neid värske õhuga esialgu vaid mõne minuti kaupa. Kasvuhoones seotakse kurgid alates teise lehe kõrguselt üles. Päeval hoitakse temperatuuri +23...26*C juures, öösel aga +19...20*C juures. Täielikult võib kasvuhoone avada sooja, pilvise ilma korral. Palavate ilmade korral on väga tähtis hoida kõrget õhuniiskust. Selleks võib piserdada kasvuhoone seinu veega, või asetada taimede vahele veega täidetud ämbreid. See aitab tõsta õhuniiskust ja kindlustab kurkidele mugavad tingimused kasvuks ja arenguks, isegi siis, kui käite suvilas vaid puhkepäevadel.

Viis soovitust:
1. Kurgi seemned, nagu enamik kõrvitskultuuride seemneid, säilitavad idanevuse 6-8 aastat.
2. Selleks, et välja praakida mitteidanevad seemned, asetage seemned toatemperatuuril olevasse 5%-lisse keedusoola lahusesse, segage, ja oodake mõni minut. Tühjad ja sobimatud seemned tõusevad vedeliku pinnale, kõlblikud seemned aga vajuvad põhja.
3. Desinfitseerige seemned, asetades nad pooleks tunniks kaaliumpermanganaadi lahusesse (1 gramm 100 ml vee kohta), seejärel loputage jooksva vee all.
4. Enne, kui seemned külvate, eelidandage neid, hoides neid niiske riide vahel temperatuuril +25...30*C, tavaliselt piisab 2-3 päevast. Seemned on eelidanenud, kui idujuureke on 3-5 mm pikkune.
5. Seemnete karastamist on vaja sel juhul, kui te külvate seemned otse avamaale. Meetod on küllaltki lihtne: asetage paisunud seemned külmikusse ja hoidke neid seal kuni 36 tundi.

* F1 hübriidide väärtus seisneb nende varajasuses, suures saagikuses ja viljade meeldivas väliskujus. Nii paljudki neist annavad hea hoolduse ja õige väetamise korral ühekorraga kuni 20 kurgikest ja rohkemgi – see on ju suurepärane variant noorte pisikeste viljakeste ja kornišonide konserveerimiseks. Sest mida pisemaid vilju te korjate, seda rohkem neid juurde tekib ja suurem saak.

Eduka kasvatamise reeglid:
1. esimest korda kobestatakse maad peale tõusmete ilmumist, samal ajal ka rohida. Seda korratakse iga 1,5-2 nädala tagant. Juuri vigastada ei tohi.
2. taimede kärpimine 3-4 lehe pealt stimuleerib viljakandvate külgvõrsete teket. Need peavad paiknema igas suunas, et valgustingimused oleksid paremad.
3. surudes külgvõrseid vastu maad, saab soodustada lisajuurte teket, mis soodustab viljakandvuse kiirenemist.
4. ebapiisava kastmise korral kasv aeglustub, viljad muutuvad kibedaks. Vajalik pidev kastmine õhtuti ja sooja veega, et juuri mitte jahutada. Kuid peab teadma, et liigniiskus on juurehaiguste põhjuseks.
5. viljakandvuse algusest alates väetatakse kurke kord kahe nädala jooksul mineraal - või vedela orgaanilise väetisega (linnu- või veisesõnniku leotis).
6. kui algab massiline viljade valmimine, tuleb kurke korjata 2-3 korda nädalas, et moodustuks pidevalt uusi.

Kurkide haigused.
Jahukaste.
Levinud seenhaigus – valge kirme lehtede pealmisel küljel.
Mida teha? Pritsida taimi fungitsiididega, hävitada taimejäänused ja umbrohud. Profülaktika: istutus ei tohi olla liiga tihe, vältida liigset lämmastikväetist.

Fusarioos.
Seenhaigus, levinud kasvuhoonetes, eriti kevadel temperatuuri langedes. Kahjustab nii tõusmeid kui täiskasvanud taimi. Kuni õitsemiseni paistavad taimed terved, kuid siis hakkavad närbuma. Juured surevad, varred kuivavad.
Mida teha? Valida fusarioosikindlad sordid, teiste sortide seemneid töödelda. Desinfitseerida mulda kasvuhoones, luua taimedele optimaalsed tingimused (temperatuur, õhuniiskus) ja kasta taimi vaid sooja veega. Tugevasti kahjustatud taimed hävitada.


Pilt 4. Fusarioosist nakatunud vili.

Hahkhallitus.
Paljudel kultuuridel levinud seenhaigus. Sageli ka kurkidel. Sel juhul on lehtedel suured pruunid laigud, võrsed hukkuvad. Viljad kattuvad kõrge õhuniiskuse juures järjest suurenevate märgade laikudega, mis kaetud hallika kirmega.
Mida teha? Taimed külvata hõredamalt, kahjustatud kohale puistata puusütt või tuhka. Hoida optimaalsed temperatuur ja niiskus, kastmisel vältida vee sattumist taimele. Võib proovida töödelda kahjustatud kohti seguga, mis koosneb 1 kl puutuhast ja 1tl vasksulfaadist (Cu2SO4). Kui tulemust pole, töödelda fungitsiididega. Kui haigestumine suureneb, siis lõigata tugevasti kahjustunud varred välja, taimejäänused hävitada.


Pilt 5. Hahkhallitus viljal.

Valgemädanik.
Seenhaigus. Valge kirme viljadel, vartel ja võrsetel.
Mida teha? Eemaldada kahjustatud koed koos terve osaga.

Kurgi kahjurid.
Lehetäid. Võrsed kipruvad ja kasv pidurdub, lehed krimpsus. Pisikesed putukad hulgakesi võrsetippudes ja lehtede alumisel küljel.
Mida teha? Pritsida insektitsiididega. Rohida.


Pilt 6. Lehetäid.

Tubakaripslane.
Lehtedel pisikesed, umbes 1 mm putukad ja heledad täpid. Kahjustuse suurenedes leht kuivab. Soodustavad ka viirushaiguste levikut.
Mida teha? Pritsida insektitsiididega. Profülaktikaks – kaevata ja kobestada pinnast, hävitada umbrohud.

Punane kedriklest.
Lestad elutsevad enamasti lehe alumisel pinnal. Nad on kaetud peene võrguga ja imevad taimest mahla. Algul on lehtedel heledamad täpid, siis laigud, lõpuks lehed kolletuvad ja kuivavad.
Mida teha? Pritsida insektitsiididega, pöörates erilist tähelepanu lehe alumisele küljele.


Pilt 7. Punane keldriklest.

 

Comments

Write Comment

Top