Sibula kasvatamine põhjapoolsetes regioonides.



Tavaliselt kasvatatakse tarbesibulat seemnesibulast. Kuid viimasel ajal on jõudnud müügile hübriidid, mis võimaldavad saada stabiilset saaki sibula kasvatamisel üheaastase kultuurina.

Sibula sorte ja hübriide on suur hulk. Kasvuperioodi pikkuse järgi jaotatakse need: varajased (90-110 päeva), keskvalmivad (110-130) ja hilised (üle 130 päeva). Sibula kaalu järgi : väikese sibulaga sordid – kaal alla 50 grammi, keskmise suurusega (50-120 g) ja suured (üle 120 g). Sibulate arvu järgi pesas – väikese (1-2 sibulat), keskmise suurusega (3-4) ja mitmepesalised (üle 4).
Maitseomaduste (biokeemilise koostise) järgi jaotatakse sordid: kibedad, poolkibedad ja magusad. Kibedad sordid on varajasemad, magusad kõige hilisemad. Hilised sordid on hinnatumad, nad sisaldavad 13-20% kuivaineid, 8-10% sahhariide, 0,026-0,065 % eeterlikke õlisid. Poolkibedatel on need arvud vastavalt 10-13%, 6-9%, 0,016-0,025; magusatel - 6-10%, 4-7%, 0,015%. Kibedate sortide sibulad on tihedad, nende puhkeperiood on pikk ja nad säilivad hästi (kuni 7 kuud). Magusad sordid säilivad parimal juhul vaid 2-3 kuud. Peab mainima, et vanad kibedad vene sordid on väga hea säilivusega ("Arzamassi kohalik", " Bessonovi kohalik", "Pogarski kohalik parandatud", "Rostovi kohalik", "Spasski kohalik parandatud"). Poolkibedatest sortidest on parimad "Danilovski 301" – violetsete soomustega, "Mjatškovski 300", "Strigunovi kohalik".

Kaasaegsest aretusest pakuvad huvi niisugused sordid nagu "Apogee", "Stuttgarten Riesen", "Yukont"; poolkibedatest "Red Baron" (violetsed soomused), "Odintsovets" jt. Magusad salatisibulad on "Globo" ja "Russki Razmer".

Sibul vajab viljakat mulda, eelistatud on liivsavi või saviliivmullad, millel on suur veemahutavus ja veeläbilaskevõime, pH 6,5-7,0. Happelisel mullal arenevad taimed halvasti ja on haiguste ja kahjurite suhtes tundlikumad. Külvikorras kasvatatakse sibulat 2-3 aastal peale orgaanilise väetise andmist. Soolade sisalduse suhtes mullas on sibul vähe vastupidav. Suuri väetisi annuseid korraga ei talu.

Temperatuur ja valgus.
Sibul on üsna külmakindel. Ta kasvab veel +1…2°C juures. Temperatuuril +18...22°C ilmuvad tõusmed 9-10 päeval, ka taluvad nad lühiajalist külma kuni -3°C. Optimaalne temperatuur kasvuks on +18...24°C, alla +10...15°C sibulaid ei moodustu, üle +30°C aga kasv ja areng peatub.
Sibul on pikapäevataim. Sibulad moodustuvad korralikud siis, kui päeva pikkus on üle 14 tunni. Sibul on tundlik ka valguse intensiivsuse suhtes ja seepärast ei tohiks taimede seis olla liiga tihe, samuti on vaja pidevalt rohida.

Mulla niiskus.
Arengu algetapil on sibul niiskuse suhtes väga nõudlik. Samuti on vajalik, et niiskus oleks pidevalt ühtlane. 2. etapil, kui hakkab moodustuma sibul, veevajadus väheneb, niisugune  kuivem režiim soodustab sibulate valmimist, liigne niiskus sellel ajal pidurdab seda ning vähendab ka säilivust.

MAA-ALA VALIK JA MULLA ETTEVALMISTAMINE

Kus kasvatada sibulat ?
Sibulale sobivad avatud ja hea valgustusega alad. Paremad eelkultuurid on kurk, kartul, tomat, porgand, kapsas ja aeduba.
* Eestis on soovitav kasvatada sibulat peenardes: siis on muld soojem, õhurežiim parem, eriti vihmasel suvel.

Mulla ettevalmistus.
Maa kaevatakse juba sügisel 25 cm sügavuselt. Kaevamisel antakse ½ kaalium- ja fosforväetiste annusest. Kevadel ülejäänu ja lämmastikväetised. Nii antakse 1m2 -le  25-30 g superfosfaati, 15-20 g kaalisoola ja ammooniumnitraati. Happelistel muldadel lisatakse enne kaevamist sõltuvalt happesusest 0,8-1,5 kg/m2 lupja või dolomiidijahu. Komposti või kõdusõnnikut antakse 3-5 kg/m2, seda on soovitav anda eelkultuurile, äärmisel juhul antakse sügisel. Värsket sõnnikut sibul ei talu, see soodustab vegetatiivset kasvu ja sibulat ei moodustu.

Sibula kasvatamine tippsibulast ja seemnest (võrdlustabel ).

 

Näitajad Tippsibul Seemned Sortide valik Vähem Rohkem Istutusmaterjali (seemnete) maksumus Kallim Odavam Vajab hooldust Vähem Rohkem Istutusmaterjali (seemnete) puhtuse garantii haiguste ja kahjurite suhtes Mittetäielik Täielik Arenemise garantii Rohkem Vähem

* Tippsibul – on väike üheaastane sibul, mis ette nähtud tarbesibula kasvatamiseks 2. kasvuaastal.



Külv.
Sibula seeme külvatakse kas kevadel või siis sügisel. Kevadine külv üsna varakult – aprilli lõpus- mai alguses.
Kasvatatakse peenardel. Kasutatav külviviis: laiaribaline ja mitmerealine külv. Riba laius 12-15 cm, ribade vahe 40 cm. Mitmerealisena kasvatades ribade vahe 10-15 cm. Külvatakse niiskesse mulda.
Külvinorm 9-10 g/m2, külvisügavus 1-2 cm. Muld tihendatakse peale külvi kergelt. 1m2-le mahub 1000 taime, selline tihedus soodustab sibulate küpsemist ja optimeerib suurust. Sibulate idanemise kiirendamiseks leotatakse seemneid või barboreeritakse. Seemneid leotatakse (+20...25°С) vees 1-2 ööpäeva, vahetades vett. Seejärel tahendatakse ja külvatakse. Sügisene külv toimub oktoobri lõpus-novembri alguses ja külvatakse kuivad seemned.

Hooldus.
Kastetakse, rohitakse , kobestatakse kergelt. Kui pealsed kasvavad aeglaselt, võib ka väetada. Mais-juunis kastetakse kord nädalas, palavate ilmadega 2 korda nädalas (5-8 l/m2). Juulis kastmine lõpetatakse, et sibul lõpetaks kasvu. Kui maa on tihenenud, siis kobestatakse reavahesid 2-3cm sügavuselt. Peenrad tuleb hoida puhtana. Kõik umbrohud tuleb hävitada juba väiksena, sest suurte umbrohtude rohimisel võib kahjustada sibula juuri ja kasv peatub.

Koristamine ja sorteerimine.
Tippsibul valmib 80-90 päevaga. Saagikus on keskmiselt 1kg/m2. Koristama hakatakse siis, kui pealsed hakkavad kolletuma ja kuivama.
Sibulad kaevatakse või tõmmatakse välja, ilusa ilmaga jäetakse 5-7 päevaks peenrale järelvalmima ja kuivama. Vihmaste ilmade korral viiakse aga varju alla. Peale kuivamist puhastatakse sibulad mullast, pealsed lõigatakse ära. Sibulad sorteeritakse suuruse järgi.  Keskmise- ja mitmepesaliste sortide 1. fraktsiooni kuuluvad sibulad on 1,2-2,2 cm läbimõõduga, 2. fr. 2,3-3,0 cm ja 3.fr. – üle 3 cm (valik). Väiksepesalistel sortidel 1.fr. 0,7-1,4 cm, 2.fr.  - 1,5-2,2 cm, 3.fr. - 2,3-3,0 cm.
Kevadel pannakse maha kõige esimesena 1. fraktsiooni sibulad.

Hoidmine.
Tippsibulaid hoitakse õhku läbilaskvas taaras. Hoidlasse pannakse ainult hästi kuivatatud sibulad – neid kuivatatakse 8-10 tundi +25...30°C juures. Tippsibulaid hoitakse kas soojas  +18...25°C juures või siis jahedas  0 kuni -3°C . Võib ka kombineeritult säilitada. Kord kuus sorteeritakse sibulad, et eemaldada haigestunud, kuivanud või kasvama hakanud sibulad.

* Kuidas vältida sibulate putke minekut ?
   Sibulate hoidmine temperatuuril +1 kuni +18°C soodustab generatiivpungade teket sibulas, mis põhjustab ka edaspidise putke mineku. Et seda vältida, tuleks hoida tippsibulaid temperatuuril +18...20°C või 0 kuni -3°C.

TARBESIBULA KASVATAMINE

Nõuded istutusmaterjalile.
Parim mahapaneku sibul on 1,5-2,5 cm läbimõõduga. Enne mahapanekut leotatakse sibulaid nõrgas kaaliumpermanganaadi lahuses 12 tundi.

Kuna ja kuidas maha panna.
Võimalikult varakult,  aprilli lõpus-mai alguses, peenardesse, ridade vahe 20-30cm, sibulate vahekaugus reas 5-9cm, sügavus 1-2cm (liiga sügaval sibula valmimine pikeneb, sibula kuju piklik, madalale istutamisel sibul paljas, kasv takistatud, eriti palavate ja kuivade ilmadega).
1 m2-le pannakse 100-400g tippsibulaid, sõltuvalt nende suurusest. Niisiis, sibulate tihedus on 30-60 tk/m2. Mitmepesalisi sorte pannakse maha hõredamalt. 5-6 päeva pärast mahapanekut sibulad juurduvad.

Hooldus.

Kastmine, rohimine, kobestamine.
Kõige rohkem vajab sibul niiskust lehtede kasvu ja sibulate moodustamise ajal. Sibulate valmimise perioodil on vajalik kuiv ja soe ilm. Seepärast tuleks algul kasta vastavalt vajadusele, hoides mullaniiskuse 70-80%, kuu aega enne koristamist lõpetada kõik kastmised, sest liigne niiskus  soodustab lehtede kasvu ja takistab sibula valmimist.
Hoidke maa umbrohupuhas: liigne niiskus, mis umbrohtudega kaasneb, soodustab haiguste levikut. Umbrohtunud peenras kasvanud sibulad on jämeda ja märja sibulakaelaga, mis omakorda halvendab säilivust.
Peenraid on vaja pidevalt kobestada, eriti peale vihma ja kastmist. Sibulate ümber mulda ei kuhjata -  see takistab valmimist.

Koristamine.
Koristatakse augusti I poolel. Koristusküpsuse tunnuseks on kuivade sibulasoomuste moodustumine, lehtede kuivamine. Sibula saagikus on sõltuvalt sordist 3-8 kg/m2.
Koristatakse kuiva ilmaga. Sibulad tõmmatakse mullast välja ja jäetakse mõneks päevaks peenrale kuivama. Peale seda lõigatakse pealsed, jättes umbes 3-4 cm pikkuse kaelaosa. Kuivanud sibulatel peab juurekael olema õhuke ja kuivanud (suletud).

Saagi säilitamine.
Säilitatakse kottides jahedas ja kuivas kohas. Kui säilitatakse pikemat aega, siis on vaja täiendavalt veel sooja õhuga  (+25...30°C) 2-3 nädalat kuivatada. Edasi hoitakse 0...3° C juures, niiskus alla 80%.
Säilitamisel  2°C juures on kaod minimaalsed.

SÖÖGISIBULA KASVATAMINE SÜGISESEST MAHAPANEKUST
Selleks otstarbeks valitakse pisikesed tippsibulad, läbimõõdus alla 1 cm. Oktoobri lõpus istutatuna, juurdub ta, kuid lehti ei moodusta, talvitub hästi ja järgmisel aastal moodustab suured sibulad. Sibulad pannakse maha peenrasse. Paremaks talvitumiseks multšitakse peenraid turba või kompostiga.

* talve alla võib maha panna nii tipp- kui valiksibulaid, et saada varajasi pealseid. Pealsesaaki saab 2 nädalat varem kui kevadisel istutusel.

SIBULAKASVATUS SUURTES TALUDES

Mullaharimine.
Parimad eelviljad on tomat, kartul, varane kapsas, kurk, talirukis ja nisu. Peale eelkultuuride koristamist randaalida maa ketasrandaaliga 8-10 cm sügavuselt. 14-16 päeva möödudes, kui umbrohud on tärganud, küntakse maa (22-25 cm sügavuselt) . kevadel äestatakse, et säilitada mullaniiskust. 10-12 päeva pärast kultiveeritakse maa 12-14 cm sügavuselt, selle eesmärgiks on hävitada tärganud umbrohud.

Väetiste muldaviimine.
Kamar-leetmuldadel antakse 1ha kohta 80-100kg lämmastikväetisi, 70-90kg fosfor- ja 90-110kg kaaliumväetisi. Kui maa ei ole viljakas, antakse 30 t/ha kõdusõnnikut. 2/3 mineraalväetistest antakse põhiväetisena mulda, 1/3 väetamiseks.

Tippsibula ettevalmistamine mahapanekuks.
Enne mahapanekut puhastatakse ja sorteeritakse sibul sorteerimismasinal. Sibulad jaotatakse 3 fraktsiooni: 1,0-1,5 cm, 1,5-2,5 cm ja 2,5 cm ja suuremad.

Mahapanek.
Maha pannakse külvikutega ( nt SLN-8a ja SLN-8b ). Täppiskülviks sobib SLS-12. külvinormi arvutamisel lähtutakse fraktsiooni suurusest ja taime toitepinna suurusest, mis on umbes 30-35 cm2, keskmine norm on 600-1400 kg/ha. sibulat kasvatatakse mitmerealiste ribadena (traktori rataste vahe 140 või 180 cm).

Õigeaegne külv niiskesse ja kobedasse mulda, optimaalsesse sügavusse (2-3 cm mulda sibula peale) ja sellele järgnev rullimine kerge rulliga tagab ühtlase sibula kasvu. Mehhaniseeritud istutus, olgugi et mõni sibul saab maha valetpidi, on parem kui käsitsi mahapanek, mis võtab palju aega.

Hooldus.
Kasvuperioodil kultiveeritakse reavahesid korduvalt 3-5 cm sügavuselt, vastavalt umbrohtude kasvamisele. Kui umbrohtumus on suur, tuleb käsitsi rohida.
Umbrohutõrjeks saab kasutada ka keemilisi preparaate, herbitsiididest kasutatakse Stompi ja Fuselide superit.
Mullaniiskus hoitakse regulaarse kastmisega 80% piirides. Juulist alates katkestatakse kastmine. Kastmine toimub alati koos reavahede kobestamisega.

Koristamine.
Koristamist alustatakse, kui lehed koltuvad. Sibula valmimist saab kiirendada, kui juured läbi lõigata. Kuivanud sibulaid on kerge käsitsi maast välja tõmmata ja nad asetatakse ridadena järelvalmima. Umbes nädala pärast võib hakata lehti eemaldama.
Mehhaniseeritud koristamist tehakse 1 või 2 faasina. Kui enamus sibulaid on valminud, siis koristatakse kõik sibulad korraga. Sibula kuivatamine toimub spetsiaalsetes kuivatites.

Saagi säilitamine.
Sibulat võib hoida nii kottides kui lademena. Hoidlat võib täita sibulaga kuni 2,5 m kihina. Optimaalne säilitustemperatuur on  -1...- 3°C. Hästi valminud sibulat võib hoida ka temperatuuril +18°C. Õhuniiskus 70-75%.

* õige eelvilja valik, sellel orgaanilise väetise andmine, mulla neutraalne reaktsioon, õigeaegne umbrohtude hävitamine, terve istutusmaterjal, õigeaegne külv – kõik see tagab sibulasaagi 20-50 t/ha.



Mida saab sibulast teha?

KOORE JA JUUSTUGA KÜPSETATUD SIBUL
Vaja läheb: 500g sibulaid, 20g võid, 1,5 kl nisujahu, 125ml piima, 60ml vahukoort, 0,5tl soola, 0,25tl peenestatud musta pipart, 80g riivjuustu.
Valmistamine: puhastamata sibulad panna suurde kastrulisse, see täita ½ ulatuses külma veega, lasta keema ja keeta 1min. võtta sibulad välja, koorida ja panna uuesti keeva vette. Keeta 10 min., panna nõrguma. Alles jätta 3spl keeduvett. Panna sibul suurde küpsetusvormi. Sulatada või, lisada jahu, kuumutada nõrgal tulel 3 min. Lisada see sibula keeduveele. Lisada  veel piim, koor, sool ja pipar. Keeta 3 minutit pidevalt segades. Saadud kaste valada sibulatele, peale panna riivjuustu. Küpsetada 15 min.

SIBULAPÜREE
Vaja läheb: 500g sibulaid, 300g keedukartuleid, soola, peent pipart, piima või kastet.
Valmistamine: sibul hautada, lasta läbi hakklihamasina või peenestada mikseris. Lisada ülejäänud ained. Vahustada. Anda garneeringuks lihatoitude juurde.

SIBULASALAT
Vaja läheb: 2-3 sibulat, 2 haput õuna, 1 kartul, peterselli, tilli, majoneesi.
Valmistamine: sibul lõigata õhukesteks ratasteks, soolata, veidi muljuda. Lisada peenestatud õun, keedetud kartul ja maitseroheline. Kõik hästi segada, panna kuhjana taldrikule, siluda noaga ja valada üle majoneesiga.

SIBULA IKRA
Vaja läheb: 650g ikra saamiseks: 900g sibulat, 4spl tomatipüreed, 5spl õli, 100g 3% äädikat, 1spl suhkrut, peent pipart, soola, 2-3 küüslauguküünt.
Valmistamine: sibul hakkida, kuumutada õlis. Lisada tomatipüree, kuumutada veel 10-12 minutit. Seejärel lisada äädikas, suhkur, sool, pipar. Segada, kuumutada veel 5-7 min.,  jahutada. Lauale andmisel lisada peenestatud küüslauku.

Sibulasupp potikestes
Vaja läheb: 1 portsjoni kohta: 1sibul, 1 küüslauguküüs, 1 klaas puljongit, 2 spl juustu, 1 viil saia
Valmistamine: suppi on parem teha väikestes pottides, millega anda ka lauale. Sibul ja küüslauk peenestada ja praadida võis. Sai röstida. Sibul valada üle puljongiga. Potile panna peale saiaviil ja puistata riivjuustu. Panna praeahju 20-30 minutiks.

SIBULAST „LILLEÕIED“
(salatite, heeringa jne kaunistamiseks). Valitakse keskmine suurusega piklik-ovaalsed sibulad, puhastatakse. Sibula pikkuses tehakse 45 kraadi all lõige kuni südamikuni.
Seejärel jagatakse ettevaatlikult sibul kaheks osaks. Edasi eraldatakse sibulasoomused- tulevased õielehed. Siis pannakse lilleõis nii kokku, et alumised oleksid pealmiste alt näha. Porgandist või maitserohelisest teha tolmukad.

MARINEERITUD SIBUL
Vaja läheb: väikesi sibulaid. Marinaadi tehakse nii: 1 l jaoks läheb vaja 0,5 l äädikat, 0,4 l vett, 80g suhkrut, 35g soola, 2g mädarõikajuurt, 2g mustsõstralehti, 4g sellerit, peterselli, 3g estragoni, 3g tilli (rohelist või seemneid), 1g küüslauku, veidi lõhnavat pipart
Valmistamine: et kiiresti sibulaid puhastada, panna need 2-3 minutiks keeva vette, seejärel jahutada. Koorida, puhastada. Sibulad panna tihedalt purki, lisatakse vürtsid ja marinaad. Seejärel steriliseerida ja kaanetatakse. Marinaadi valmistamisel võetakse vastavalt sibula  kogusele ka vastav kogus vett, lisatakse sool ja keedetakse 10 min. , siis lisatakse maitseained ja äädikas.  Marinaad kurnatakse, vürtsid võetakse välja ja lisatakse sibulale purki. Marinaad peab sibulaid katma. 12 kg sibulatele kulub 10 l marinaadi. 
 

Comments

Write Comment

Top