Vähenõudlik juurvili

Pastinaaki kohtab meie aedades harva. Kuid kasvatada seda juurvilja tasub: pöörates talle üsna vähe tähelepanu, saate 1 m2 kuni 2,5 – 3 kg vürtsikat, magusavõitu ja väga toitvat juurvilja.

Pastinaak on vähenõudlik kultuur, mida kasvatatakse sarnaselt porgandiga, et saada hea kvaliteediga saaki tuleb teada mõningaid agrotehnilisi vajadusi.


 
Pastinaak "Russki Razmer"

PINNAS.
See juurvili võib kasvada praktiliselt igas mullas. Kuid suuri ja heamaitselisi juurikaid  saab kerges, sügavalt haritud mullas. Peale selle eelistab ta huumusrikast mulda. Mulla eripära tuleb arvestada ka sortide valikul. On piklikke, ümar-koonusjaid, ümar-lapikuid ja ümara juurega sorte. Saviliiva ja kergetes liivasavi sügavalt haritud muldades saab kasvatada igat sorti pastinaaki. Kui pinnas on savine ja haritud kiht 20 – 25 cm, saab kasvatada ümaraid või ümar-koonusja vormiga sorte. Pastinaagi külvipind kaevatakse kevadel läbi, kobestatakse, tasandatakse pealispind.

VÄETIS.
Orgaanilist väetist antakse pastinaagile vaid väga lahja maa korral (3 – 4 kg m2), sügisel. Pastinaak on vastuvõtlik mineraalväetistele (20 g kaaliumkloriidi, 10 – 20 g superfosfaati, 20 g ammoniaak-salpeetrit 1 m2).
Kaalium ja fosforväetised võib lisada sügisesel kaevamisel. Sobivad eelkultuurid talle on kurk, kapsas, sibul, kartul.

KÜLV.
Parem on kasutada eelmise aasta seemneid, kuna vanemad seemned kaotavad kiiresti idanemisvõime.
Nõuanne: kuna pastinaak idaneb aeglaselt, on kasulik külvata selle maa peale redist või lehtsalatit. Nad tärkavad palju varem ja saak valmib enne pastinaaki külvide harvendamist. Ridade vahed peavad olema laiad (45 ja 60 cm). Eelnevalt tehtud vaod kastetakse veega, seemned külvatakse 1 cm sügavusele. Selleks et taim tärkaks ühtlaselt, tuleb mulda korralikult eelnevalt niisutada (idanemiseks vajab seeme palju niiskust).
Harvendatakse taimi nii, et vahekauguseks jäeks 10 – 15 cm (1m2 kasvab umbes 15 – 25 taime). Kui pastinaak kasvab tihedalt, jäävad juured väikesed, on peenikesed ja puituvad kergesti.

HOOLDUS.
Pastinaaki hooldus on tavaline -  kobestamine, rohimine, harvendamine. Kastma peab regulaarselt, sest taim vajab niiskust kogu kasvu ajal. Ainult piisava ja pideva niiskusega moodustuvad suured, ühtlased ja parajalt vürtsikad juurikad.

Nõuanne: pastinaagi lehed sisaldavad eeterlike õlisid, on kaetud karvadega ja võivad põhjustada tugevaid nahaärritusi (raskematel juhtudel lausa põletusi). Sagedamini juhtub seda ereda päikse käes kuumal päeval, seega on parem taimi hooldada hommikul või õhtul, kätte panna kindad.

SAAGI KORISTAMINE JA SÄILITAMINE.
Koristatakse pastinaaki suhteliselt hilja, eesti oludes septembri lõpus. Juurikad kaevatakse välja, raputatakse mullast puhtaks, lõigatakse pealsed maha. Säilitamiseks jäetakse ainult terved ja korralikud juurikad. Optimaalne säilitustemperatuur on 0...+10 oC, õhuniiskus 90 – 95%. Kui juurikad panna niiske liiva sisse, siis säilivad nad paremini.

Nõuanne: vajadusel võib osa saagist koristada alles kevadel, kuna taim on külmakindel. Suur suhkru ja kiudainete sisaldus aitab taimedel ka ilma katteta talv üle elada. Kevadel tulevad taimed kiiresti koristada, kuna muidu moodustavad nad õievarre ja siis ei kõlba nad enam toiduks.

* Pastinaagi viljad on üldiselt kuivavõitu maitsega (sisaldavad 78 – 82 %vett). 18 – 22 % kuivainest on 10 – 14 % suhkrut, 1,6 – 2,0 % valku, 4 % tärklist, 2 – 3 % tselluloosi. Viljaliha sisaldab palju eeterlike õlisid (70 – 350 g 100 g massi kohta), mis annab talle pikantse maitse.

Kartuli eelkäia.
Pastinaak oli laialdaselt euroopas kasutusel XVIII sajandil, hiljem asendasid teda kartul ja porgand. Toidud pastinaagist olid väga populaarsed. Vanas roomas ei peetud teda mitte üksi väga heaks toiduaineks, vaid omistati talle ka raviomadusi. Praeguseni võib seda taime näha metsikult kasvamas euroopa  veekogude ääres, niisketes kohtades.

 

Comments

Write Comment

Top