• Sipelga tõrjevahend - mürksööt "Imidasect Ants" (geel söödakandikul)

Sipelga tõrjevahend - mürksööt "Imidasect Ants" (geel söödakandikul)

  • Tootja: MKDS
  • Pakendis: 1,4 g
  • Saadavus: Laos
  • 2.99€


Geel-mürksööt sipelgate tõrjeks "Imidasect Ants" söödakandikul.
Geeljas peibutussööt „Imidasect Ants“ sipelgate hävitamiseks asetseb „mini-majakeses“ eesmärgil, et ta oleks kättesaadav vaid väikestele putukatele. Antud püünis on väga efektiivne, kuna töötab „trooja hobuse“ põhimõttel: sipelgad-luurajad avastavad spetsiaalsete attraktantide ligitõmbavuse, sillutavad töösipelgatele feromoonidega  tee, kes siis täidavad oma hierarhilist missiooni, seejuures ei kahtlusta nad, et toovad tapva mürgi pessa oma „Kuninganna- Emale“, kelle munadest saab alguse kogu nende pere …
Tavakasutuseks sihtputukate vastu: vaaraosipelgad (Monomorium pharaonis) ja argentiina sipelgad (Linepithema humile).
Koostis: kasutamisvalmis geel.
Toimeaine: Imidaklopriid.
Keemiline perekond: Nitroguanidiinid (neonikotinoidid).
Kontsentratsioon: 0,01% w/w.
Toime: toimeaine - imidaklopriid seob end putuka neuronitega, mis põhjustab närviimpulsside ülekandes ärritust, mis mõjub sihtputukale surmavalt. Mürksööda koostisosad tõmbavad sipelgaid ligi. Nad levitavad geeli liikumisega ning jagavad seda teiste putukatega, põhjustades mürgistust kontakti ja suukaudse manustamise kaudu olenemata nende arengufaasist (munad, vastsed, nümfid, röövikud, valmikud, täiskasvanud).
Kasutusjuhised: enne kasutamist eemaldada kõikvõimalikud sipelgate tavapärased toiduallikad (prügi, toidujäätmed) levialalt geeli manustamise soodustamiseks. Asetada söödakandikuid joontena sipelgate radade, sissepääsukohtade ja pesade lähedusse. Kontrollida söödakandikuid 1 kord nädalas. Kontrolli käigus vaadata töödeldud ala üle ning vajadusel vahetada söödakandikud välja. Mitte kanda toodet otsese päiksevalguse kätte või kuumusallikate ligidusse (nt. mitte panna seda radiaatori alla).
Vältida toote pidevalt kasutamist.
Väliskeskkonnas kasutada toodet ainult sillutatud pindadel (mitte otse maapinnal).
IMIDASECT ANTS geeli on soovitatav kasutada: kodustes tingimustes (sealhulgas köökides).
Toidukäitlemisel. Käitlemine: toiduainete tootjad, köögid, tapamajad jne.
Valmistamine: restoranid, suurköögid jne. Avaliku sektori hoonetes: rahvarohked kohad, sealhulgas haiglapalatid, hotellid, avalikud saunad, munitsipaalasutused, kirikud, saalid, kogukonnakeskused, kinod jne.
Säilitamine: toiduainete jaemüüjad, hulgilaod, toormaterjalilaod, silotornid (välja arvatud viljasalved) jne.

Loe rohkem "Seemnemaailma lugemissaalis": Kuidas vabaneda aiasipelgatest ?

Aiasipelgas

 

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Meie soovitus:
praktika näitab, et mürksöödad "töötavad" efektiivsem sipelgate vastu kui traditsioonilised kontaksed mürgid.

* Sadu aastaid kestab see sõda, mis jätkub tänapäevalgi: inimene, pidades end looduse loojaks ja valitsejaks, ei suuda siiamaani jagu saada väikestest sipelgatest… Invasiivseid sipelgaliike on palju, kuid kõige tuntum ja kõige sagedamini kohtavam on vaaraosipelgas - Monomorium pharaonis.
See liik avastati juba 1758 aastal Carl Linne poolt, kes andis talle nimeks „vaarao“, sest esimesed eksemplarid leiti arheoloogide poolt, kes uurisid Egiptuse muistseid matusepaiku. „Loogiline, et sipelga kodumaa on Põhja-Aafrika“ – tegi teadlane järelduse.
Ainult et egiptlased oleks valinud oma valitsejate matmiseks teise mooduse, kui nad oleksid teadnud, et Surnute Riigi asemel saadavad nad nende kehad söödaks sipelgatele …
Nüüdseks on saanud teatavaks, et vaaraosipelgate tegelikuks levikupiirkonnaks on troopiline Aasia (just sealt koos merelaevadega levis sipelgas kogu maailma laiali)
Kui me räägime invasiivsetest liikidest, siis teaduslikus kirjanduses viidatakse sagedamini sellele, et nad on levinud kuuma kliimaga piirkondades, aga nagu me teame – see ei ole nii. Olles soojalembesed ja külma mittetaluvad, need sipelgad leidsid aga väljapääsu – nad hakkasid sünantroopideks (igal pool liiguvad koos inimesega, tahavad nad seda või ei), putukateks, kes elavad kodudes.
Kui nende elupiirkonnas on suvi aastaringselt, siis sipelgad on vaid rõõmsad ja elutsevad looduslikes tingimustes. Kuid tasub neil sattuda vaid külma ja karmi talve – edaspidi sipelgad korterist oma nina välja ei pista, sest kardavad külmumist ega igatse sugugi värske õhu ja päikese järele.
Vastupidi, peitudes seinapragudes, tapeedi taha, kahhelkivide ja põrandalaudade vahele, haaravad nad edukalt toitu meie laualt.

Mida nad inimese elamises söövad ? Just kõike, mida soovivad: olles toiduvalikul absoluutselt vähenõudlikud, toituvad vaaraosipelgad meie toiduainetest, tehes meie tagavaradele olulist kahju. See sunnib inimesi, kelle elamisse nad ilmuvad, hoidma kõiki oma toiduaineid hermeetiliselt suletud nõudes, kuna pisikesed kahjurid suudavad ronida igasse tühimikku…
Mitte ainult kõigesöömine ei luba vaaraosipelgatel tunda end suurepäraselt meie kodudes, vaid ka suur paljunemiskiirus, samuti see, et kolooniates  ühes suures peres võib olla mitusada reproduktiivset emast !  Emad liiguvad sageli koos töösipelgatega, seepärast võivad nad luua uued kolooniad kõige ootamatutes kohtades (isegi arvutis!).
Paaritumine toimub ilma lendluseta, kuigi emased ja isased sünnivad tiibadega. Viljastatud emane viskab tiivad maha ja jääb oma perre või siis moodustab uue koos tavaliste töösipelgatega.
Sipelgad on väga tegusad: väsimatult tegelevad luure ja tööga, aga võimalus luua reservpere viljastatud emaga teeb teda unikaalseks putukaliigiks, kes edukalt elutseb kodustes tingimustes.

Top