• Iisop

Iisop

Hyssopus officinalis L.
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.19€


Püsik kõrgusega 30-60 cm. Maitse- ja ravimtaim. Õitsema hakkab teisel aastal, õitseb rikkalikult juunist - oktoobrini. Valged, roosad või lillad väikesed õied on koondunud pähikutesse. Nende lõhn meelitab ligi mesilasi ja teisi tolmeldavaid putukaid, aga kahjureid, näiteks kapsaliblikat peletab eemale. 1,0 g = 900-1000 seemet.

Agrotehnika. 
Eelistab päikeselist, hea valgustatusega kasvukohta. Muld tuleb valida kuiv, korralikult haritud, kohev, toitaineterikas. Istikute saamiseks külvatakse seemned ettevalmistatud mulda kevadel. Idanemine toimub temperatuuril +18+20°C kahe nädala jooksul, pideva niiskuse korral, pimedas. Hiljem hoitakse temperatuurireþiimi vahemikus +14+18°C ja vähendatakse niiskust. Külvid võib üle raputada vermikuliidiga. Alalisele kasvukohale istutatakse siis, kui kevadiste tugevate öökülmade oht on möödunud. Kasvatamisprotsessi käigus kastetakse regulaarselt, rohitakse, kobestatakse, samuti pealtväetatakse perioodiliselt kompleksväetistega.

Hyssopus officinalis

Iisopi tõmmist kasutatakse bronhiidi, astma, neurooside puhul, soovitatakse vanematele inimestele üldtugevdava joogina ning haavade kiiremaks paranemiseks. Tema kibedavõitu, üsna terav ja isegi veidi agressiivne lõhn leiab kasutamist aroomiteraapias, parfümeerias ja muidugi kokanduses. Taime ülemisest osast lõigatud värskete lehekestega maitsestatakse salateid, kohupiima, liha- ja kalaroogi. Pikantse maitse annab iisop soolatud toitudele. Kuivatatud võrseid kasutatakse samuti maitseainena, kuid nad on vähem aromaatsed kui värsked.
Iisopit võib kasvatada ka dekoratiivtaimena. Tal on peened rohelised lansetjad lehed ja tugevad puituvad võrsed, mis kasvavad 30-70 cm kõrguseks. Õitsema hakkab teisel aastal, õitseb rikkalikult juunist oktoobrini. Valged, roosad või lillad väikesed õied on koondunud pähikutesse. Iisopit paljundatakse seemnetega, pistikutega ja põõsa jagamisega. Seemnetega paljundamisel külvatakse märtsi esimesel dekaadil. Pärast esimese 5-6 lehe ilmumist istutatakse istikud kasvukohale ja kastetakse korralikult. Sellise paljundamisviisi korral hakkavad taimed õitsema esimesel kasvuaastal.


 

Hyssopus officinalis Iisop

 

Eng.: Hyssop. Suom.: Iisoppi. Sven.: Isop.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Lõhnad võivad olla meile väga meeldivad või täiesti vastuvõetamatud.
Arvatavasti nii me valime, õieti tunneme, kas meile (meie organismile) on tarvis taime, millelt pärineb üks või teine lõhn või on parem sellest mööda minna. Alles üsna hiljuti õppisid teadlased lahutama lõhnu  nende koostises olevateks keemilisteks elementideks ning selgitama nende mõju.
Aga palju sajandeid tagasi, püüdes mõista aroomide keelt, mõtlesid inimesed välja ilusaid legende või andsid taimedele hämmastavaid nimetusi. Vaadates seda väliselt täiesti tavalist mitmeaastast rohttaime või poolpõõsast, on raske uskuda, et tema ladinakeelne nimi Hyssopus officinalis on tulnud vanajuudi sõnast "esob", mis tähendab "pühitsetud lõhnav rohi".
Seda mainitakse Piiblis, tõsi küll, mõned spetsialistid kinnitavad, et seal räägitakse majoraanist. Aga kuidas see ka polnud, on nimi kinnistunud just sellele taimele ja nähtavasti mitte juhuslikult. Veel III aastatuhandel e.m.a. kasutasid muistsed egiptlased iisopit võidmiseks, aga Lähis-Ida rahvad pühade paikade puhastamiseks.
Prantsusmaal, valmistasid mungad paljudest ravimtaimedest ja piiritusest "pikaealisuse eliksiiri". See saavutas suure populaarsuse tänu oma tervistavatele omadustele. Pühad vennad täiustasid seda pidevalt ning selle tulemusel sündis 1764 aastal kuulus eliksiir "Roheline šartröös". Selle retsepti peetakse siiani saladuses kuid on teada, et üheks peamiseks taimeks, mida selle valmistamisel kasutati, oli iisop.

Top