• Hernes "Looming"

Hernes "Looming"

Pisum sativum L.
  • Tootja: Seston
  • Pakendis: 20,0 g
  • Saadavus: 10
  • 0.86€


Madalakasvuline sort (50-60 cm). Keskvalmiv, tärkamisest tehnilise küpsuseni 60-70 päeva. Kaun keskmine, terava otsaga. Kaunas kuni 11 tera. Maitse väga hea. Laikpõletiku kindlus keskmine. Pakis 20,0 g.

Pea "Looming".
A low-growing variety (50-60 cm). Medium maturing, fejjg 60-70 days from emergence to technical maturity. Medium-size, apiculate pods. Up to 11 peas per pod. Excellent flavour. Medium resistance to Mycosphaerella blight.

Горох "Лооминг" - Pisum sativum L.
Низкорослый сорт (50-60 cm). Средне-ранний, от всходов до сбора 60-70 дней. Длина стручка средняя, конец острый. В стручке до 11 семян. Хорошие вкусовые качества. Растение устойчиво к болезням.

Kust omastatakse nitraate ?
Väiksemad pingutused kasvatades juurvilju ja puuvilju - ja te säästate ennast haigustekitajatest ja sagedastest seedeprobleemidest.
Nitraatide allikaks on tihtipeale juurviljad ja kartul, mis säilitavad külluslikult oksüdeerunud lämmastiku vorme. Jahedas säilib lämmastiknitraat kartulis kaks korda kõrgemana kui toatemperatuuril. Hoides puhastatud kartuleid enne keetmist vees alaneb nitraatide hulk 3 korda. Mugula keskel on see normist 3-5 korda kõrgem.
Kõik juurviljad klassifitseeritakse vastavalt nende nitraadi sisaldusele.

Väiksema näiduga juurviljad (10-150 mg/kg): herned, tomat, magus pipar, küüslauk, kartul, salatisigur, mugulsibul ja hiline porgand.

Juurviljad keskmise nitraadidisaldusega (150-700 mg/kg): kurk, hiline valgepeakapsas, roheline avamaa sibul, kõrvits, kabatšokk, patisson, porru, oblikas, varajane porgand, juurpetersell, talilsibul, lillkapsas (sügisel).

Kõrge nitraadisisaldusega juurviljad (700-1500 mg/kg): varajane lill- ja peakapsas, punapeet, sparglikapsas, juurseller, kaalikas, nuikapsas, rabarber, naeris, mädarõigas, redis ja rõigas avamaal, roheline sibul kinnisel kasvukohal.

Juurviljad väga kõrge nitraadisisaldusega (1500-4000 mg/kg): salat, savoi- ja pekingi kapsas, lehtpeet (leheosas), spinat, till, redis kinnisel kasvukohal, lehed supipeedil ja petersellil, seller.

Nitraatide salvestumine näitab lämmastikku sisaldust mullas kasvamise ajal, kuni taime koristusajani. Selleks tuleb selle madaldamiseks valida ratsionaalselst sorte, panna paika optimaalsed koristusajad ja lämmastuikuga väetada väga ettevaatlikult, ja õppida mulla analüüsi agrotehnikat.
Paljud inimesed arvavad, et nitraadisisaldus, näiteks redises, tekib lämmastikväetisest. Kuid see pole sugugi nii. See sõltub palju niiskusest ja teistest teguritest, peale lämmastiku, ka vastavalt juurvilja toiteväärtusest. Kui taime pikka aega mitte kasta ja väetada, siis tema ainesüsteemi kogunevad kindlasti nitraadid. Sellisel juhul toimib see kui "varu": võibolla kestab kuiv veel kaua, "nii ju majandatakse säästlikult".
Proovige anda juurviljadele 3-4 kordselt ületatud lämmastiku doos, selle tagajärjel tagate neile vajaliku kastmise ja küllusliku väetamise fosfor ja mikroväetistega (tsink, molübdeen, boor). Sellisel juhul ei leia ükski agrolabor teilt mingeid nitraate.
Et teie juurviljades ei oleks nitraate, ärge jätke neid saatuse hoolde.

P.S. Täiskasvanud inimeste nitraadinorm - 5 mg/kg kehamassi kohta. Oletame, et keskmine nitraadikogus on 312 mg, kuid kevadisel ajal on see arvatavasti 500-800 mg/ööpäevas. Nitraat ladestub inimorganismi erinevates osades: toidu söömisest nii taisetest kui loomsetest; joogiveest; ravimitest. Peamine neist tuleb inimorganismi konsentraatidest ja värsketest juurviljadest (40-80 % nitraadikogusest). Märkimisväärne osa nitraatidest ladestub pagaritoodetest aga samuti piimasaadustest.

Hernes Green Peas

Eng.: Green peas. Suom.: Herne­.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top