Hernes "Generoso" (250,0 g)

* Toiduks korjatakse päris rohelisi, kuid juba piisavalt paksuks kasvanud kaunu (tasub märkida, et hernel on üsna nõrk juurestik, seepärast tasub kaunu koristades ühe käega hoida taime varrest kinni, et  kogemata taime maast välja ei tõmbaks).
Valmimisaja järgi võib hernes olla varajane (umbes 55 päeva tõusmete ilmumisest), keskvalmiv (umbes 65 päeva), keskhiline (75-85 päeva) ja hiline (75-100 päeva). Selleks, et kogu suve saaks maiustada noorte roheliste hernestega, tuleb samaaegselt külvata erineva valmimisajaga sorte. Või siis külvata hernest mitmel korral, 10 päevaste vahedega.
Kõiki herne liike võib külvata üsna varakult, kuna nad kõik on külmakindlad. Herne seemned ei vaja eelnevat leotamist, neid külvatakse kuivadena 5 cm sügavusele niiskesse mulda ja kaetakse siis kilega.
10-15 päeva möödudes hakkavad ilmuma tõusmed (siis on ka õige aeg kile ära võtta, et taimed ei saaks põletusi).
Tugikepid soovitatakse panna kohe enne külvamist, et need hirmutaksid linde, kes võivad noortele taimedele tekitada märkimisväärset kahju.
Taimed tuleb tugedele siduda siis, kui nad on 15-20 cm kõrgused. Kuid on ka madalakasvulisi sorte (nt sorditüüp „Afila“, mis ei vaja üldse toestamist, eriti kui külvata koos 2 hernetera.
Selle tulemusena taimed  kinnituvad üksteise külge, mis ei lase neil lamanduda (kuid pidage meeles, et madalakasvulised sordid on vähem saagikad).
Esimeste õite ilmumisel võib taimi ohustada hernemähkur (herneuss). Ta teeb õide augu, seejärel muneb sinna. Et seda ei juhtuks, tuleb taimi pritsida „Fütofermiga“ või mõne muu süsteemse putukamürgiga. Kuna kahjur tegutseb terve suve, siis 3 nädala pärast on soovitav teha korduvpritsimist.
Muide, et saagikust suurendada, soovitatakse taime latv ära murda, kui taim on kasvanud 25 cm kõrguseks. Selle tulemusel hakkavad tugevasti hargnema ja ei ole liiga kõrged. 12-15 päeva pärast õitsemise algust saab hakata herneid korjama. Just sel ajal on nad kõige maitsvamad ja mahlakamad.
Aga seemnete saamiseks tuleb kaunu koristada siis, kui nad hakkavad kollaseks muutuma. Kõige parem on selleks valida esimesed kaunad. Kusjuures, kui ilmad on vihmased, siis terad võivad mädanema minna. Selle vältimiseks tuleb avada kauna pooled, herned aga sisse jätta seni, kuni nad on kauntes täielikult kuivanud. Sellisel juhul pudenevad nad ise välja. Tasub märkida, et parem on omada alati omakasvatatud herneseemet vastukaaluks poe omadele.
Herne taimi ei pea peenralt peale saaki ära koristama, vaid parem on see otse mulda kaevata. Selle tulemusena rikastavad herne lämmastikku siduvad mügarbakterid, kes elutsevad taime juurtel, veel pikka aega mulda bioloogiliselt aktiivsete ainetega ja lämmastikuga, parandavad mulla struktuuri.
Hernes sisaldab aineid, mis aitavad ennetada skleroosi, aga samuti peaaju vananemist. Peale selle on hernes taimse valgu allikas. Ainult et hernes on vastunäidustatud nendele, kellel on podagra.

Eng.: Green pea. Suom.: Silpoydinherne. Sven.: Märgärt. Bot.: Pisum sativum L.