• Patisson "Snowdisc" F1

Patisson "Snowdisc" F1

Cucurbita pepo pattissioniana
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 1,5 g
  • Saadavus: 7
  • 1.32€


Taldrikõrvits ''Snowdisc'' F1 (Patisson).
Varajane hübriid, tõusmetest esimese saagini 42-45 päeva. Taim on põõsasvorm, kompaktne. Viljad valge värvusega, läbimõõt 20-22 cm, vilja kaal 250-300 g. Suurepärane õrn maitse.

Patissoni seemnete ettevalmistus külviks.
Patissoni seemned on suured (1,0 g = 7-9 seemet). Tähelepanu! Külvi omadused on kõige paremad 2-3 aastastel seemnetel. Patissoni seemneid töödeldakse enne külvi 15-20 minutit margantsovka tugeva lahusega. Seejärel seemned pestakse veega ja asetatakse 24 tunniks puutuha lahusesse (poole liitri vee kohta võetakse supilusikatäis tuhka). Seejärel loputatakse seemned veega ja jäetakse niiske riide vahele veel 1-2 ööpäevaks temperatuuril +20..+25°C, peale mida on seemned külviks valmis. Viirusinfektsiooni aitab vältida külvieelne kuumutamine, mida võib teha praeahjus või termostaadis 4-6 tunni jooksul +50..+60°C juures. Seemneid võib soojendada ka mõne päeva jooksul päikese käes. Seejärel tuleb kindlasti läbi viia kõige valminumate seemnete valik, asetatdes selleks seemned 15-20 minutiks 3-5%-lisse soolalahusesse. Peale kerkinud seemned koos soolalahusega kallatakse ära, põhja vajunud seemned pestakse aga puhtaks, ning kuivatatakse. Seemnete idanemist võib kiirendada nende leotamisega 0, 002%-lises boorhappes (20 mg boorhapet 1l vee kohta). Selles lahuses hoitakse seemneid 12-24 tundi toatemperatuuril. Leotada tuleb marlikotikeses, seejärel seemned pesta puhtas vees ja kuivatada. Vajalik on kindlasti ka seemnete karastamine (neid niisutatakse, pannakse marlikotikesse, ning hoitakse vaheldumisi temperatuuril 18...20*C 6 tundi ja temperatuuril 0...+2*C 18 tundi ja siis jälle 18...20*C 6 tundi jne. kokku 3-5 ööpäeva, vahepeal seemneid niisutades ja segades.
Istikute kasvatamine.
Istikuid hakatakse kasvatama 15-20 (või 40) päeva enne avamaale istutamist. Viimasel juhul ei tohi 1m2 olla rohkem kui 20-30 taime. Istikuid kasvatatakse 10*10 cm turbakuubikutes, mis valmistatakse aiamullast, turbast ja kohevast materjalist (10-15% põhku, saepuru jne.), millele lisatakse tuhka (30-50 g ämbri kohta). Valmistatavasse segusse on hea lisada ka täismineraalväetisi. Potti külvatakse idandatud seemned (2 seemet potti). Peale tõusmete ilmumist lõigatakse nõrgem taim mullapinnalt ära. Seemned võib külvata ka aurutatud saepurusse, peale tõusmete ilmumist pikeeritakse seemikud ühekaupa pottidesse. Istikud istutatakse avamaale, kui neil on 2-3 pärislehte.
Patissoni kasvatamiseks soovitavad spetsialistid mõlemat moodust: otsekülv avamaale ja istikute istutamine avamaale. Asi on selles, et kui patissoni kasvatada ainult otsekülvist avamaale, siis oleks hea omada kindlustust istikute näol (kuni 20% vajaminevatest taimedest). Kui istikud on saanud kannatada külma, kahjurite, või haiguste poolt, tuleb kindlasti väljalangenud taimede kohale külvata uued seemned.  
Maa ettevalmistus ja seemnete külv avamaale.
Patisson külvatakse avatud, hästi soojenevale, õhurikkasse peenrasse. Muld on parem töödelda sügisel. Mullale tuleb kindlasti lisada orgaanilist väetist, seejärel läbi kaevata, jättes mullapallid lõhkumata. Varakevadel, kohe kui lumi sulab, ja muld kuivab, purustatakse mullapallid, maapind tasandatakse rehaga. Kui orgaanilist väetist sügisel mulda ei viidud, tuleb see mulda viia kevadel üheaegselt mineraalväetistega, nädal enne külvi, viimasel läbikaevamisel 18-20 cm sügavuselt. Peale seda tuleb peenrad rehaga viimistleda. Kui muld on happeline, lubjatakse seda sügisel. Patissoni peenrad tehakse kitsad (50-60 cm laiused). Muld tasandatakse ja tihendatakse, seejärel kastetakse sooja (40*C) veega (5l 1m2 kohta) ja kaetakse kilega. 3-5 päeva pärast kile eemaldatakse ja hakatakse külvama. Eesti tingimustes külvatakse tavaliselt mai 2-3 dekaadil. Võib külvata ka juuni alguses. Kasutades soojendusega peenraid või kilekatetega peenraid, võib külvid teostada kaks nädalat varem. Seemne  d külvatakse 5-7 cm sügavusele kergetel muldadel ja 3-4 cm sügavusele rasketel muldadel. Kui on väga kuiv ilm, tuleb peenraid tihendada, et aidata juurteni pääseda sügavamal oleval niiskusel. 1m2-le paigutatakse 1-2 taime. Külviskeem 60*60cm, külvinorm 0,5 g seemneid 1m2 kohta.
Hooldus, kastmine ja pealtväetamine.
Kilekasvuhoonetes kasvatatakse patissone istikutest vertikaalsetel spaleeridel. Üles seotakse tavaliselt. Kõrvalharud eemaldatakse kuni 50 cm kõrguselt; 50 cm kuni 1m jäetakse järele üks sõlm ja vili, edasi kuni spaleeri lõpuni jäetakse järele 2-3 sõlmekohta ja vilja. Kui taim on saavutanud spaleeri kõrguse, keeratakse ta kaks korda ümber traadi ja kinnitatakse, taime latv langeb alla. 50 cm kõrguselt mullapinnast näpistatakse peavõrse ära. Vegetatsiooniperioodi jooksul kastetakse patissone kasvuhoones regulaarselt, rohitakse, eemaldatakse alumised, vanad lehed. Kastetakse nii, et vesi ei satuks viljaalgetele ja õitele, kuna liigniiskuse korral lähevad nad mädanema. Kasvuperioodil pealtväetatakse mineraalväetistega 1-2 korda. Efektiivne on väetamine lehmasõnnikuga (1:10) ja kanasõnnikuga (1:20). Lahust antakse ühele taimele 0,5 liitrit. Võib läbi ajada ka vaid ühe sellise väetamisega.
Kinnises kasvukohas (ükskõik millise ilma korral) viiakse läbi käsitsi tolmeldamine. Selleks võetakse isasõis, avatakse  õiekroon ja asetatakse ta emasõiele.
Avamaal seisneb hooldus taimede aluse mulla kastmises, rohimises, alumiste, vananenud lehtede eemaldamises ja mädanema läinud viljade eemaldamises. Et hoida taimi haiguste eest ja vältida viljade mädanemist, kastke patissone vaid vagude vahele.
Patissonid ei vaja praktiliselt kärpimist ega muud moodi kujundamist. Kui aga siiski vegetatiivne mass kutsub esile viljade tekke languse, on vaja hommikuti päikeselise ilmaga eemaldada 1-2 vana lehte. 3-4 päeva pärast korratakse seda protseduuri. Patissone ei kobestata ega mullata. Kuid, kui kastmisega taime juured paljastuvad, raputatakse 1-2 korda vegetatsiooniperioodi jooksul paljastunud juurtele turvast, kõdu või ükskõik millist mullasegu. Patissonid armastavad niiskust, eriti viljade moodustumise ajal. Taimi kastetakse seisnud sooja veega (+22..+25°C). Enne õitsemist 5-8l 1m2-le iga 5-6 päeva tagant, õitsemise ja viljakandmise ajal aga 8-10 liitrit 1m2-le iga 3-4 päeva tagant.
Vegetatsiooniperioodi jooksul pealtväetatakse patissoni taimi kolm korda. Esimene pealtväetamine viiakse läbi enne õitsemist: 10l vees lahustatakse 1sl täisväetist ja kastetakse arvestusega 3-5l 1m2-le. Viljumise ajal pealtväetatakse kaks korda. 10l vees lahustatakse 0,5l linnusõnnikut, 1tl karbamiidi ja kaaliumsulfaati ja kastetakse arvestusega 5-6l lahust 1m2-le. Sedasama pealtväetamist korratakse 12 päeva möödudes.
Selleks, et viljaalgeid ei kahjustaks nälkjad, samuti selleks, et nad ei mädaneks, on parem viljad mullapinnast isoleerida, pannes nende alla vineeri, lauda või klaasi.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Tavaliselt koristatakse patissonid toorelt, kui nende seemned ei ole veel välja kujunenud. Vilju korjatakse 2-3 korda nädalas, kui viljad on 5-7 cm läbimõõduga (viljade terveks konserveerimiseks või desserdiks), või 7-12 cm läbimõõduga (salatitesse ja toidu sisse, samuti tükkidena konserveerimiseks). Regulaarsel saagi korjamisel viljuvad patissonid kuni külmadeni, peale mida taimed korjatakse peenralt ja viiakse komposti. Patissone säilitatakse mitte üle 10 päeva temperatuuril 1..+2°C. 
Tähelepanu! Üleküpsenud viljad takistavad õitsemist ja uute viljaalgete moodustumist, tulemuseks võivad mittearenenud viljaalged maha variseda.
Seemnete saamine.
Selleks, et saada puhtasordilisi seemneid, valitakse õitsemise alguses taimelt emas- ja isasõis tolmlemiseks, isoleeritakse ja viiakse läbi kunstlik tolmeldamine, samuti nagu kurkidel: emasõis märgistatakse värvilise kangariba või värvilise niidiga. Valminud vili koristatakse enne öökülmi, lastakse toatingimustes järelvalmida 2-3 nädalat. Seejärel lõigatakse lahti, eemaldatakse seemned, mis pestakse, kuivatatakse ja säilitatakse kotikeses toatemperatuuril. 1000 seemne kaal patissonil on 65-85 grammi. 

Squash scallop Patisson

 

Eng.: Fruticose squash, Scallop squash, Patisson. Suom.: Kiekkokurpitsa. ­Sven.: Pattypan squash, Pätisson.Bot.:Cucurbita pepo L. var. melopepo 

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top