Teie ostukorv on tühi.
Kuldjuur roosilõhnaline
Kuldjuur (Rhodiola rosea) on üks populaarsemaid ravimtaimi. Ta sisaldab aineid, mis stimuleerivad närvisüsteemi ja tal on omadused, mis tõstavad organismi vastupanuvõimet. Rohtne püsik, tal on jäme lühike risoom arvukate uinuvate pungadega ja vähese hulga juurtega. Risoomile on iseloomulik kuldne läige, aga välise koore kattekihi kraapimisel ilmub nähtavale sidrunkollane värvus. Lehed ja võrsed on tal lihakad nii nagu kõigil paksuleheliste sugukonna taimedel (alamperek. kukeharjalised). Võrseid on mitu (mõnikord kuni 100), need on püstised, ei harune, 10-40 cm, isegi kuni 60 cm kõrgused. Õied on ühesugulised, pisikesed, kollased. Seemned on väga peenikesed. Teadusliku nimetuse andis taimele Carl Linnee 1755 a., liiginime – "rosea" - sai taim sellepärast, et tema juure murdmisel on tunda kerget roosilõhna.
Mitmeaastane taim Crassulaceae perekonnast.
Õie värvus: kollane.
Looduslik õitsemisperiood: mai-juuni.
Talvekindluse tsoonid: Z1 - Z8.
Õistaime kõrgus: 25 cm.
1,0 g = 7400 seemet.
Kuldjuurele sobivad enim järvekaldad, niisked aasad. Seal moodustab ta suuri kogumikke. Kuivemates kohtades, näiteks hõredates seedrimetsades ja lehtmetsades ning tihnikutes kohtab teda harva. Kuldjuurt tuntakse Altais kui taime, mis suurendab inimese vastupanu- ja töövõimet. Kuldjuur on idamaa meditsiinis laialdaselt kasutusel, teda nimetatakse ka „tiibeti ženšenniks". Kuldjuure ja tema preparaatide mõju uuringud algasid 1961. aastal Tomski meditsiiniinstituudis ja bioloogiainstituudis.
Põhiline mõjuaine, millest kuldjuure spetsiifilised omadused sõltuvad, on fenoolglükosiid rodiolosiid.
Alates 1975 aastast on lubatud kasutada kuldjuure ekstrakti. Teda määratakse kui stimuleerivat vahendit vaimse ja füüsilise töövõime tõstmiseks tervetele inimestele ja raviks närvisüsteemi funktsionaalsete häirete korral. Kuldjuure ekstrakt on vastunäidustatud selgelt väljendunud närvisüsteemi ärritusnähtude ja ajurakkude kurnatuse puhul, vappekülmade ja hüpertooniakriiside korral. Kuldjuurt kasutatakse ka toniseerivate alkoholivabade jookide, ravipalsamite valmistamiseks.
Kuldjuur kasvab kultuuris hästi, kuid tööstuslikult teda ei kasvatata. On kindlaks tehtud, et kultuuris kasvatades toimeainete hulk väheneb, kuid risoomi mass suureneb, samuti uinuvate pungade ja seemnete hulk. Nii et üldine bioloogiline produktiivsus kompenseerib toimeainete sisalduse vähenemise. Aiapidajad kasvatavad kuldjuurt üsna edukalt.
Muld: kuldjuur kasvab tavalisel aiamullal üsna hästi, kui muld on vett hästi läbilaskev, seepärast sobivad kerge lõimisega mullad paremini. Kui muld on raske ja savikas, soovitatakse lisada liiva (kuni 10 kg/m2).
Hooldus: edukaks kasvamiseks vajab kuldjuur piisavat kastmist. Kultuuris kasvatatakse teda mulla pealispinnal. Seepärast tuleb suve jooksul tema ümber mulda puistata või siis lihtsalt taimi mullata.
Paljundamine: seemnetest ja vegetatiivselt. Risoom lõigatakse 5-6 cm pikkusteks 2-3 pungaga tükkideks, seejuures on oluline(!), et neid ei pandaks sügavamale kui 1-1,5 cm. Tasub meenutada, et kuldjuur on kahekojaline taim. Seepärast - kui te hankisite ühe eksemplari ja paljundate teda vegetatiivselt, siis saate kas ainult emas- või isastaimi. Aga seemneid seejuures te ei saa. Sagedamini paljundatakse kuldjuurt seemnetega. Stratifitseerimata seemned on vähese idanevusega või siis ei idane üldse. Parim aeg külviks on sügis - oktoober. Kevadise külvi puhul on vaja stratifitseerida 0+2°C juures kuu aega. Selleks segatakse seemned liivaga ja panna kasti, kast aga lume alla. Teine võimalus on panna külmikusse. Selleks panna seemned puuvillriide või marli sisse, niisutada, seejärel panna anumasse ja koos sellega külmikusse. Seemnete töötlemine 0,1% vesinikülihapendi või kaaliumpermanganaadi lahusega 24 tunni jooksul kohe peale stratifitseerimist suurendab idanevust. Pärast niisugust töötlemist on seemned vaja kohe maha külvata. Stratifitseeritud seemned idanevad väga kiiresti, kuid temperatuur peab olema +15+20°C. Kuna seemned on väga peenikesed, siis on parem nad enne külvi segada liivaga ja mullaga mitte katta, vaid mulda suruda. Seemned külvata kas kasti või kohe avamaale. Muld peab enne olema umbrohtudest hoolikalt puhastatud. Asi on selles, et taimed on algul väga pisikesed ja esimesel aastal arenevad aeglaselt. Noori taimi on vaja varjutada ja kasta.
Esimese eluaasta lõpuks on taimed umbes 8-12 cm kõrgused. Augustis või siis järgmisel kevadel istutatakse taimed 60-70 cm reavahedega ja taimede vahekauguseks reas 30-40 cm. Seemnest kasvatamisel õitsevad taimed 2-3 aastal. Eestis toimub õitsemine mai II poolel või juuni algul, seemned valmivad juuni lõpus, juulis.
Kasutamine: juurt kasutatakse 3-4 aasta vanusena. Augustis-septembris kaevatakse risoom välja, puhastatakse, pestakse ja lõigatakse 2-5 cm pikkusteks tükkideks ning pannakse +50+60°C; juurde kuivama. Päikese käes pole soovitav kuivatada. Õigesti kuivatatud juur on murdmisel valge või roosakas. Säilib 3 aastat.
Kuldjuure alkoholitõmmis: 50 g kuivatatud kuldjuurt, 0,5 l viina ja lasta tõmmata 2-3 nädalat, kindlasti pimedas kohas. Säilitada seda samuti pimedas. Võtta sisse 10-12 tilka hommikul ja lõuna ajal 20-30 min. enne sööki. Vastu ööd mitte võtta, kuna sisaldab toniseerivaid aineid.
Tähelepanu! Rasedad ja imetavad emad ei või kuldjuure ekstrakti tarvitada!
Mitmeaastane taim Crassulaceae perekonnast.
Õie värvus: kollane.
Looduslik õitsemisperiood: mai-juuni.
Talvekindluse tsoonid: Z1 - Z8.
Õistaime kõrgus: 25 cm.
1,0 g = 7400 seemet.
Kuldjuurele sobivad enim järvekaldad, niisked aasad. Seal moodustab ta suuri kogumikke. Kuivemates kohtades, näiteks hõredates seedrimetsades ja lehtmetsades ning tihnikutes kohtab teda harva. Kuldjuurt tuntakse Altais kui taime, mis suurendab inimese vastupanu- ja töövõimet. Kuldjuur on idamaa meditsiinis laialdaselt kasutusel, teda nimetatakse ka „tiibeti ženšenniks". Kuldjuure ja tema preparaatide mõju uuringud algasid 1961. aastal Tomski meditsiiniinstituudis ja bioloogiainstituudis.
Põhiline mõjuaine, millest kuldjuure spetsiifilised omadused sõltuvad, on fenoolglükosiid rodiolosiid.
Alates 1975 aastast on lubatud kasutada kuldjuure ekstrakti. Teda määratakse kui stimuleerivat vahendit vaimse ja füüsilise töövõime tõstmiseks tervetele inimestele ja raviks närvisüsteemi funktsionaalsete häirete korral. Kuldjuure ekstrakt on vastunäidustatud selgelt väljendunud närvisüsteemi ärritusnähtude ja ajurakkude kurnatuse puhul, vappekülmade ja hüpertooniakriiside korral. Kuldjuurt kasutatakse ka toniseerivate alkoholivabade jookide, ravipalsamite valmistamiseks.
Kuldjuur kasvab kultuuris hästi, kuid tööstuslikult teda ei kasvatata. On kindlaks tehtud, et kultuuris kasvatades toimeainete hulk väheneb, kuid risoomi mass suureneb, samuti uinuvate pungade ja seemnete hulk. Nii et üldine bioloogiline produktiivsus kompenseerib toimeainete sisalduse vähenemise. Aiapidajad kasvatavad kuldjuurt üsna edukalt.
Muld: kuldjuur kasvab tavalisel aiamullal üsna hästi, kui muld on vett hästi läbilaskev, seepärast sobivad kerge lõimisega mullad paremini. Kui muld on raske ja savikas, soovitatakse lisada liiva (kuni 10 kg/m2).
Hooldus: edukaks kasvamiseks vajab kuldjuur piisavat kastmist. Kultuuris kasvatatakse teda mulla pealispinnal. Seepärast tuleb suve jooksul tema ümber mulda puistata või siis lihtsalt taimi mullata.
Paljundamine: seemnetest ja vegetatiivselt. Risoom lõigatakse 5-6 cm pikkusteks 2-3 pungaga tükkideks, seejuures on oluline(!), et neid ei pandaks sügavamale kui 1-1,5 cm. Tasub meenutada, et kuldjuur on kahekojaline taim. Seepärast - kui te hankisite ühe eksemplari ja paljundate teda vegetatiivselt, siis saate kas ainult emas- või isastaimi. Aga seemneid seejuures te ei saa. Sagedamini paljundatakse kuldjuurt seemnetega. Stratifitseerimata seemned on vähese idanevusega või siis ei idane üldse. Parim aeg külviks on sügis - oktoober. Kevadise külvi puhul on vaja stratifitseerida 0+2°C juures kuu aega. Selleks segatakse seemned liivaga ja panna kasti, kast aga lume alla. Teine võimalus on panna külmikusse. Selleks panna seemned puuvillriide või marli sisse, niisutada, seejärel panna anumasse ja koos sellega külmikusse. Seemnete töötlemine 0,1% vesinikülihapendi või kaaliumpermanganaadi lahusega 24 tunni jooksul kohe peale stratifitseerimist suurendab idanevust. Pärast niisugust töötlemist on seemned vaja kohe maha külvata. Stratifitseeritud seemned idanevad väga kiiresti, kuid temperatuur peab olema +15+20°C. Kuna seemned on väga peenikesed, siis on parem nad enne külvi segada liivaga ja mullaga mitte katta, vaid mulda suruda. Seemned külvata kas kasti või kohe avamaale. Muld peab enne olema umbrohtudest hoolikalt puhastatud. Asi on selles, et taimed on algul väga pisikesed ja esimesel aastal arenevad aeglaselt. Noori taimi on vaja varjutada ja kasta.
Esimese eluaasta lõpuks on taimed umbes 8-12 cm kõrgused. Augustis või siis järgmisel kevadel istutatakse taimed 60-70 cm reavahedega ja taimede vahekauguseks reas 30-40 cm. Seemnest kasvatamisel õitsevad taimed 2-3 aastal. Eestis toimub õitsemine mai II poolel või juuni algul, seemned valmivad juuni lõpus, juulis.
Kasutamine: juurt kasutatakse 3-4 aasta vanusena. Augustis-septembris kaevatakse risoom välja, puhastatakse, pestakse ja lõigatakse 2-5 cm pikkusteks tükkideks ning pannakse +50+60°C; juurde kuivama. Päikese käes pole soovitav kuivatada. Õigesti kuivatatud juur on murdmisel valge või roosakas. Säilib 3 aastat.
Kuldjuure alkoholitõmmis: 50 g kuivatatud kuldjuurt, 0,5 l viina ja lasta tõmmata 2-3 nädalat, kindlasti pimedas kohas. Säilitada seda samuti pimedas. Võtta sisse 10-12 tilka hommikul ja lõuna ajal 20-30 min. enne sööki. Vastu ööd mitte võtta, kuna sisaldab toniseerivaid aineid.
Tähelepanu! Rasedad ja imetavad emad ei või kuldjuure ekstrakti tarvitada!
Viimasel ajal kasvatatakse kuldjuurt aedades mitte ainult raviotstarbel, vaid kui dekoratiivtaime - ta sobib kiviktaimlasse, lillepeenrasse. Kuid tasub meeles pidada, et mõnikord võidakse teile müüa hoopis kukeharja mõnda liiki, näiteks suurt kukeharja (Sedum maximum).
Kuldjuurt on kerge eristada. Igaks juhuks tuletame meelde: õige kuldjuure risoom on iseloomulikult kuldne või lihtsalt metalse läikega, aga välimise kihi vigastamisel ilmub nähtavale sidrunkollane kiht, lõhn aga meenutab roosi lõhna.
Eng.: Roseroot, arctic root. Suom.: Pohjanruusujuuri, ruusujuuri. Sven.: Rosenrot, fjällkaktus. Bot. syn.: Rhodiola arctica Boriss., Rhodiola roanensis Britt., Rhodiola scopolii Simonk., Sedum rhodiola DC., Sedum rosea (L.) Scop., Sedum roseum Scop.
