Till "Oliver".
Keskvarajane põõsastill, tõusmetest saagini 68-78 päeva. Sobib rohelise lehemassi kasvatamiseks. Suured ja mahlased helerohelised lehed, õitsemine hiline, sobib kasvatamiseks nii avamaal kui katmikalal. Tõusmetest saagini 42-50 päeva.

* Põõsassordid moodustavad lehekaenaldest külgvõrsed, seepärast näeb taim välja nagu põõsas. Siiski avalduvad põõsassortidele iseloomulikud tunnused vaid siis, kui on täidetud üks tähtis tingimus - suur toitepind.
Põõsastill on suure rohelise massi saagiga, väga aromaatne, ning ei hakka pikka aega õitsema. Tänu mitteõitsemisele pikeneb tema kautusaeg. See aga annab võimaluse saada suurt kasu: rohelisi lehti saab põõsalt korjata umbes 1,5 kuud, hoitakse kokku ka külvimaterjalilt.
Kui taimed on paigutatud tavalise tihedusega, siis põõsassortidel külgvõrseid ei teki, kuigi ka nendes tingimustes moodustavad nad varre hiljem kui tavalised sordid. Just sellepärast peab selliste sortide külvil olema ridadevaheline kaugus 20-30 cm, taimedevaheline kaugus reas aga peale harvendamist (eemaldatud taimed kasutatakse toiduks) 15-20 cm. Sellise külviskeemi järgi hakkab till õisikuvart moodustama alles juuli keskpaigas.

Eng.: Dill. Sven.: Dill. Suom.: Tilli. Bot.: Anethum graveolens.

❖ Palavate ja kuivade ilmadega idaneb aedtill väga halvasti, aga noortel lehtedel võivad tekkida põletused. Need tunnused ilmnevad eriti värske sõnnikuga väetamisel. Niisugustel juhtudel tuleb külve kasta sõelaga kastekannuga, mõnikord isegi 2 korda päevas – õhtul ja hommikul.