• Till "Goldkrone"

Till "Goldkrone"

Anethum graveolens L.
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 7,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.44€


Kõrgearoomne ja varjukindel. Mitu seemet on tilli 1 grammis: 1,0 g = 590-650 seemet.

Укроп "Голдкроне".
Обильнолистный сорт с интенсивным ростом. Лист тёмно-зелёный, очень ароматный. 
Достоинства сорта: поздно образует соцветия, устойчив к недостатку освещения.
Рекомендуется для выращивания на зелень.
Посев семян в грунт производится в конце апреля - начале мая.

Dill Firework Till Укроп Фейерверк Anethum graveolens

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Tilli seemnete ettevalmistamine külviks.
Enne külvi leotatakse seemneid niiske lapi sees 2-3 päeva, seejärel peale 20 minutilist kuivatamist külvatakse niisutatud vagudesse.
Kasutatakse ka teisi seemnete ettevalmistamise viise. Näiteks leotatakse seemneid vees, kuhu on lisatud karbamiidi (1/2 tl 1 l vee kohta). Selles lahuses hoitakse seemneid ööpäev, seejärel pannakse niiskesse kotikesse ja hoitakse nii veel 3 ööpäeva. Pärast seda seemneid veidi tahendatakse ja siis külvatakse.
Häid tulemusi saadakse seemnete leotamisel seentetõmmises. Selleks võetakse 25 g kuivatatud seeni, peenestatakse ja lisatakse 200 g vett. Ööpäeva pärast kurnatakse ja selles lahuses hoitakse seemneid 6 tundi.
Maa-ala ettevalmistamine ja külv.
Till on üsna külmakindel. Sooja suhtes on ta nõudlik vaid õitsemise ajal. Nõudlik on ta niiskuse suhtes, aga selle liig mõjutab saagikust ja eeterlike õlide sisaldust. Kasvukoht olgu valguseküllane, maa huumusrikas. Suuri saake saadakse kergemalt viljakalt mullalt. Edukalt saab tilli kasvatada ka  sügisesest külvist (talve alla). Kevadel külvatakse hästi vara, niipea kui lumi sulab. Peenrad tehakse sügisel. Maa kaevatakse 20-25 cm sügavuselt, lisatakse 2-3 kg kõdusõnnikut, 1spl köögiviljade väetist ja klaasitäis puutuhka (m2). Kevadel tasandatakse peenart, tehakse 20 cm vahedega ja 2-3 cm sügavused vaokesed.
Till külvatakse kevadel (umbes aprilli keskpaiku) kas teiste köögiviljade vahele või omaette peenrasse. Külvinorm 2 g/m2, skeem 20x5 cm, sügavus 0,5 cm.
Peale külvi tihendatakse mullapinda ja kastetakse, peale puistatakse 0,3 cm paksuselt turvast või komposti. Peenra võib katta pealt ka kilega, tõstes selle 3-5cm peenrast kõrgemale. Sel juhul idaneb till ühtlaselt. Et tilli jätkuks terveks suveks, külvatakse teda iga 15 päeva tagant aprillist kuni augustini.  Külvatakse ka sügisel 15.-20. novembri paiku, kui maa on külmunud, kuid peenrad tuleb varem valmis teha. Sellisel juhul saadakse värsket tilli 10-15 päeva varem kui kevadisel külvil.
Hooldus, kastmine ja väetamine.
Peale tõusmete ilmumist taimi harvendatakse, jättes vahekauguseks 10 cm. Ülejääk kasutatakse toiduks, allesjäänud taimed kasvatatakse kas soolamiseks või seemneks.
Kastetakse kord nädalas, 5-18 l/m2 sõltuvalt ilmast või siis 2 korda nädalas 6-7 l/m2. Väetamiseks võib kasutada orgaanilisi väetisi. 10 l vees lahustada 0,5 l sõnnikut ja seda lahust anda 5 l/m2.
Till on kiire kasvuga (saaki saab 30-40 päeva pärast külvi). Tähelepanu! Pika päeva korral hakkab till ruttu õitsema! Et päeva lühemaks muuta, kaetakse peenar läbipaistmatu materjaliga.  Kõige sobivam on 12 tunnine päeva pikkus.
Saagi koristamine.
Maitseroheliseks kogutakse noori taimi, mil vars ja lehed on mahlakad, taim 15-25 cm kõrge (umbes 50-60 päeva pärast külvi). Marinaadi ja konserveerimise jaoks kogutakse taimi peale õitsemist, mil hakkavad moodustuma  seemned (august-september). Sel ajal sisaldavad õievarred maksimaalselt eeterlikke õlisid. Tähelepanu! Valminud seemned varisevad kiiresti.
Omakasvatatud seemnete saamine.
Maitserohelise saamiseks võib tilli külvata mitmes järgus, aga seemnete saamiseks ainult kas hilissügisel või varakevadel. Külvieelselt lisada väetisi: 10-20 g /m2 ammooniumnitraati ja 10-15 g/m2 superfosfaati ja kaalisoola.
Talvise külvi korral ilmuvad tõusmed juba aprillis, õitsemine algab kevadise külviga võrreldes 10-20 päeva varem. Till külvatakse ridadena, reavahe 30-45 cm, külvisügavus 0,5 cm. Külvinorm 1-1,5 g/m2. Sügisesed külvid katta 1-1,5 cm paksuse multðiga (turvas, kompost, kuid mitte kõdusõnnik). 
3-4 pärislehe faasis taimi harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 8-10 cm. Tiheda külvi või varjulise kasvukoha tõttu võivad taimed väga välja venida, koltuda , seemned ei valmi.
Hooldustööd seisnevad 2-3 korda kobestamises, kastmises ja vajadusel 1-2 väetamises, aga samuti ka rohimises.
Väheviljakal mullal anda väetisi kohe peale harvendamist, kasutades segus 15-20 g/m2 ammooniumnitraati, 20-40 g/m2 superfosfaati ja 10-20 g/m2 kaalisoola. Teist korda väetatakse enne õitsemist andes 20-40 g/m2 superfosfaati ja 15-20 g/m2 kaalisoola.
Tilli tolmeldavad putukad. Sordiomaduste säilitamiseks ei tohi lasta omavahel tolmelda seemne- ja teiste sortide taimi.
Seda on lihtne teha: enne õitsemist pannakse seemnetaimedele nendest 3-5 cm kõrgemad toed ja taimed seotakse toe külge. Seejärel pannakse õisikutele marlist kotikesed. Paremaks tolmlemiseks võib kotikesse panna kärbse või mesilase.  Seemned valmivad augustis. Koristamisega alustatakse, kui 60-70 % seemnetest on muutunud pruunikaks. Õisikud lõigatakse  ja kuivatatakse varjus, peenestatakse ja sorteeritakse. Seemnesaak on 40-60 g/m2. Idanevus umbes 75-80%. 1000 seemne mass 1,8-2,0 g. Seemneid säilitatakse paberkotis toatingimustes. Idanevus säilib 2-3 aastat.
Haigused ja nende tõrje.
Sporoos. Lehtedel ja vartel moodustuvad helerohelised  või kollased laigud, mis hiljem muutuvad pruunikaks või tumehalliks. Lehe alumisel küljel ilmub laikude kohale hallikas-rohelise läige (seene eosed). Temperatuuril +21+23°C ja suure õhuniiskuse korral kandub haigus kiiresti edasi. Tähelepanu! Seene eosed kanduvad edasi tuule ja vihmaga.
Fomoos - spetsiifiline tillihaigus, mis ilmub kevadel tõusmetel tõusmepõletikuna. Kasvuperioodil ilmuvad piklikud laigud. Seen levib nii vartel, õisikutel, seemnetel, juurtel.  Nakkus antakse edasi seemnetega. Talvitub taimejäänustel ja mullas.
Jahukaste antakse samuti seemnetega edasi. Ilmub tavaliselt kasvuperioodi II poolel. Lehed, varred, seemned kattuvad valge jahuse kirmega. Hiljem see tumeneb.
Tõrje. Oluline on seemnete külvieelne töötlemine. Näiteks võib teha hüdrotermilist töötlust. Selleks hoida seemneid soojas (+48+49°C) vees 30 minutit, seejärel jahutada ja kuivatada. Soovitatakse ka barboreerimist – s.o hoida seemneid vees, mis on pidevalt küllastunud hapniku või õhuga.  Töötlemist tehakse +20°C juures 12-20 tundi. Seejärel seemned kuivatada.
Jälgige taimede tihedust. Sordil Gribovski peab taimed vahekaugus olema 3-5 cm, sordil Lesnogorski aga 7-10 cm. Põõsastilli puhul aga 15-20 cm, ridade vahe 20-30 cm.

Top