• Kurk "Delikatess"

Kurk "Delikatess"

Cucumis sativus L.
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 2,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.83€


Kurk "Delikatess".
Varajane, viljakas sort on mõeldud kasvatamiseks avamaal. Vili on kergelt kühmuline, keskmise suurusega, ei lähe mõruks. Sobib kasutamiseks värskena ja konserveerimiseks.

Kas teate, et... teadlased on teinud kindlaks, et roheline pisike kurgike sisaldab hõbeda väärtuslikku vormi, mis mõjub soodsalt inimese tervisele. Peale selle, hõbe desinfitseerib suuõõnt, ning seedetrakti. Kurkide koostises on valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, orgaanilised happed, eeterlikud õlid, kuigi seda kõike väikestes kogustes. 

Огурец "Деликатес".
Ранний, урожайный сорт пчёлоопыляемого огурца, который выращивается в открытом грунте. Не горчит.

 

Eng.: Cucumber. Sven.: Gurka. Suom.: Kurkku. Bot.: Cucumis sativus L.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Kurgid armastavad sooja, valgust ja niiskust, väiksemalegi jahedusele reageerivad nad kohe negatiivselt. Muld peab olema õhurikas, suure huumuse sisaldusega ja rikkalik toitainete poolest. Eriti kasulik on anda väetisena sõnnikut. Kasvukoht peab olema kaitstud tuulte eest ja maksimaalselt päikeseline. Kurki kasvatatakse otsekülviga või taimedest, otsekülvi korral on taimed vastupidavamad ebasoodsatele kasvutingimustele kuid jaheda ilmaga idanevad seemned halvasti või ei idane üldse. Parem on kurki kasvatada ettekasvatatud taimedest, ka saaki saame sel juhul varem. 
Kuna saagikus suureneb seemne vanusega, on parem külvata vanemaid seemneid - (3-4 aastaseid). Erinevalt teistest köögiviljaseemnetest ostetakse kurgi seemneid tagavaraks. Avamaale külvatakse juuni alguses. Külvisügavus on 1,5-2 cm. Külvinorm on 0,2 g/m2-le. Reavahe 60-80 cm. Taimevahe 30 cm. Taimede ettekasvatamiseks külvatakse seemned mai 1 dekaadil turba või istikupotti. Umbes 3-5 nädala pärast võib karastatud taimed istutada avamaale ettevalmistatud peenrale või kasvuhoonesse, mis on vabanenud selleks ajaks varajasest salatist. 1m2-le istutatatakse 2-6 taime olenevalt sordist.
Hooldus seisneb regulaarses väetamises ja kastmises. Kurke tuleb kasta iga 2-3 päeva tagant sooja veega. Kord 10 päeva tagant ühendatakse kastmine väetamisega. 10 liitris vees lahustatakse 1 liiter sõnnikut või 10 g virtsa. Esimest korda väetatakse, kui moodustub kolmas pärisleht. Alates õitsemisest väetatakse tihedamini. 10 liitrile lahusele lisatakse veel 10 g kaaliumväetist või 20 g kaaliummagneesiumi ja 40 g superfosfaati arvestades 1 klaas lahust taime kohta. Kui lahust satub lehtedele, tuleb see maha pesta. Mulla pealispinda on vaja peale igat kastmist või vihmasadu kobestada. Kobestatakse kohe kui pealispind on kuivanud. Kobestatakse 3-4 cm sügavuselt kuna kurgitaime juured asetsevad mulla pindmises kihis. 
Veel üks võte on kurgikasvatuse juures tähtis - muldamine. Mulla üleskuhjamine aitab ära hoida vee kogunemist taime varre ümber. Muld peab varre juurest olema alati kuiv, muidu võib vars hakata mädanema ja taim hävib. Eriti tähtis on mullata niisketel aastatel. Muldamisega alustatakse peale kolmanda pärislehe moodustumist väga ettevaatlikult. Raskemal mullal võib muldamise asemel raputada taime ümber kobedat viljakat mulda. Soodsates tingimustes kasvavad kurgid ruttu. 
Kasvuhoones toestatakse iga taim traadi abil karkassile umbes 180 cm kõrgusele mullapinnast. Traat seotakse taime ümber väga ettevaatlikult, soovitavalt idulehtede alt, nii et ta ei lõikaks taimevarre sisse. Traati ei tohi pingutada. Kui peavars kasvab üle traadi näpistatakse ta teise lehe tagant tagasi. Umbes 60 cm kõrguseni eemaldatakse kõik külgvõrsed peavarrel, jättes igasse lehekaenlasse ühe vilja. Teisel kasvuperioodi poolel eemaldatakse kõigepealt üleliigsed võrsed ja need taimeosad mis on nakatunud viirus või seenhaigustesse. 
Avamaal hakatakse saaki koguma juuli keskpaigast vastavalt viljade valmimisele. Ei tasu lasta viljadel üle kasvada. Kindlasti on vaja ära korjata moondunud viljad. Ülekasvanud viljad hakkavad seemneid kasvatama ja taim ei moodusta enam uusi vilju. Vilju korjatakse alguses iga päev, hiljem iga 2-3 päeva tagant. Vilju on parem korjata hommikutundidel kui viljad on karged.
Kõik teavad kurgi ebameeldivat kibedat maitset. Selle põhjuseks võib olla kasvuperioodil puudulik kastmine, liigkuumus kasvuhoones, pikk jahe kasvuperiood või vähene mulla kobestamine. Mõruaine koguneb rohkem tumedakooreliste kurkide sortidel viljavarre lähedal ja vahetult koore alla. Tänapäeval on olemas hübriidid, mis on geneetiliselt vabad mõruainest. 
Veel on üks tähtis moment osade kurgi sortide kasvatamisel - tolmlemine. Osadel sortidel moodustuvad nii emas kui isasõied ja edukaks viljade moodustamiseks on tarvis putuktolmlemine. Kui putukate aktiivsus on madal, tuleb neid juurde meelitada kaunilt õitsvate lilledega (iisop, kurgirohi jt) või suhkrusiirupiga. Tolmutamist ei vaja partenokarpsed sordid, neil on kõik emasõied, mis viljuvad ise. Hübriidid mis on enamuses emasõitega ja osaliselt partenokarpsed segaõitega ("Aprelski", "Zozulja", "Libelle", "Fermer") vajavad lisatolmlemist putukatega või kõrvale teist tolmu andvat sorti.

Top