• Kurk "Cornischon de Paris"

Kurk "Cornischon de Paris"

Cucumis sativus L.
  • Tootja: Seklos
  • Pakendis: 1,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 0.84€


Kurk "Pariisi Kornišon".
Kasvatamiseks avapinnases. Kõrge saagikusega keskvalmiv sort. Saaki saab 45-50 päeva pärast tõusmeid. Viljad värtnakujulised, tumerohelised, suurte ja keskmiste kühmudega. Viljamass 70-80 g, pikkus 5-7 cm, viljad mõruvabad. Universaalne kasutamisega, sobivad ka soolamiseks. Taim on mesilastega tolmlev, keskvalmiv, saagikus 2,5-4 kg/m2-lt.
1,0 g = 35-50 seemet. 

Edu reeglid.
1. Otsustage, kus te kurke kasvatama hakkate: avamaal või kasvuhoones.
2. Tehke kindlaks, mis tüüpi kurke te kasvatada tahate: mesilastolmlevaid või partenokarpseid ehk iseviljuvaid. Viimased sobivad kõige paremini just kasvuhoonesse, kuna ei vaja viljade moodustamiseks tolmendajaid.
3. Otsustage, kas te soovite kurke tarbida värskena või soolatuna. Eraldage salatisordid neist, mis sobivad soolamiseks ja konserveerimiseks.
4. Valige sort, mis sobib teie piirkonda, on vastupidav ebasoodsatele ilmastikutingimustele ja kurgihaigustele.
5. Valige mitu sorti, mille valmimisajad on erinevad. Varajased sordid annavad kiiresti saaki, see-eest on hilisemad vastupidavamad haiguste suhtes ja viljuvad küllaltki pikka aega.

Kas te teate, et... konserveerimisel kasutatavaid maitsetaimi ei peaks olema rohkem kui 5-6% viljade kaalust (500-600 g 10 kg viljade kohta või 80-100 g kolmeliitrise purgi kohta). Kodustes tingimustes konserveerimisel võiks olla kogused järgmised: 10 kg kurkide kohta võtke 250-300 g tilli koos seemnetega, 30 g küüslauku, 50-100 g mädarõika juurt (osa võib olla lehti), 10 g kibepipart, 50 g estragoni, 50 g sellerilehti, 2-3 mustsõstralehte 3-liitrise purgi kohta.

Kurk Cornichon de Paris

 

Eng.: Cucumber. Sven.: Gurka. Suom.: Kurkku. Bot.: Cucumis sativus L.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Kuidas pikendada värskete kurkide saamist suve lõpus ? 
Sügise algusest augusti keskpaigast on põhiliseks kasvaja piirajaks ja viljade valmimiseks temperatuur eriti öisel ajal aga samuti on võimalik taimede massiline haigestumine seenhaigustesse. Hommikusel ajal kiledel olev külm udu soodustab taimede jahtumist. Avamaal kasutatakse taimede kaitseks eriti öösel (või ka mitu päeva) katteloori. Tunnelitelt pole juunis kilet mõtet täielikult eemaldada vaid tõsta üles üks külg; siis on suve lõpus hea katta tunnel uuesti, traumeerides sellega vähem taimi. Klaaskasvuhooned säilitavad paremini soojust kui kilekasvuhooned. Päevane keskmine temperatuur tõuseb klaasmajas päevasel ajal pilves ilmaga +6+8ºC, öösel +2+6ºC samal ajal kilemajas vastavalt 2-4ºC ja 0,5-3ºC. Peale selle pole klaasmajades kondentsvett. Seega paremad kasvutingimused on klaaskasvuhoones, temperatuur, õhuniiskus, kui kiles. Tuleb meeles pidada et viimasel ajal on ilmunud hüdrofoorsed polümeer materjalid, nad on aga kallimad kui tavaline polüetüleenkile.
Külmade saabumisega jääb taimede toitumine aeglasemaks. Temperatuuri langedes mullas iga (1ºC) +16+18ºC-ni juure toitumisvõime väheneb 8-15%. Seoses sellega, et aktiviseerida juurte tööd antakse juurevälist väetist. Olenevalt ilmastikutingimustest vähendatakse pealtväetamist juure kaudu 20-40%. Juurevälist väetamist teostatakse väetislahuga kompleksväetisest (soovitatav, et lahus sisaldaks ka mikroelemente) väetise konsentratsioon 1-2 g/liitri kohta. Juureväline väetamine ei tõsta mitte ainult produktiivsust vaid ka aktiviseerib lehtede ja külgvõrsete kasvu, mis on väga tähtis edasisteks viljade moodust amiseks.
Suve lõpus vähendatakse kastmist nii kasvuhoones kui avamaal. Jahedatel ilmadel soodustab liigniiskus juurte ja varre alumise osa nakatumist juuremädanikku. Kilekasvuhoones tekib hommikuti tugev kondentsvesi mis soodustab paljusid seenhaigusi (hallitusi ja mädanikke). Sellepärast teostatakse katmikalal kastmist ainult päeva esimesel poolel.
Vilju ei tohi septembris mingil juhul üle kasvada kuna füsioloogiliselt nõrk taim hakkab kuivama või nõrgeneb järgmisteviljade areng. Avamaal püüdke vähem liigutada ja keerata taime võrseid kohalt kohale. Sügise alguses ilmuvad taimel ebajahukaste, jahukaste ja viljade kängumine. Viimastel aastatel on lisandunud ka viirushaigused, mis, kahjuks, iga aastaga laienevad.Külmade ilmade saabumisega sügisel jääb lesta vähemaks aga täid võivad kahjustada. Ka kõige haiguskindlamad kurgid võivad haigestuda. See on seotud sellega et tuleb juurde järjest uusi haiguste mutatsioone.
Kui teil näiteks eelmisel aastal haigestus taim ebajahukastesse tuleb sel aastal taimi pritsida juba istiku faasis vähemalt kaks korda 1%-lise bordooga. Kahjustataud taimi töödeldakse nõrga virtsa veega (1 g/1 liitrile), et aktiviseerida juurte ja lehtede kasvu. Võib pritsida ka seisnud rohu leotisega (2-3 korda 7-9 päeva järgi esimeste juuremädaniku tunnuste ilmumisel). Esimeste viirushaiguste tunnuste ilmumisel tehakse tugev pritsimine vee ja piima lahusega (9 osa vett ja 1 osa piima) lisades veidi kaaliumjodiidi (10 liitri lahuse kohta 5-10 tilka kaaliumjodiidi).
Askohitoosi vastu alandatakse õhuniiskust ja toidetakse taimi 0,5%-lise kaaliumilahusega. Valge ja hallmädaniku ilmumisel tolmutatakse varre haiged osad söe või kriidi tolmuga ja haiged viljad eemaldatakse. Taimed töödeldakse väetislahuga (10 liitri vee kohta 1 g tsinki, 2 gvaske, 10 g virtsa).
Kedriklesta vastu on profülaktikaks kasvuhoone desinfitseerimine ja peenarde aurutamine vastatavte vahenditega. Külvide ajal võib gaasitada tubaka või mahorkaga.
Taimede jäänused ja haiged tuleb põletada, kasvuhoone karkassid pritsitakse kevadel kloorilahusega (400 g kloori lahustatakse 12 liitris vees ja hoitakse 2-4 tundi).

Top