• Kurk "Adam" F1

Kurk "Adam" F1

Cucumis sativus L.
  • 2.28€


Kurk ''Adam'' F1
Vilja kuju ja värvuse poolest hea iseviljuv hübriid. Avamaale. Keskvalmiv, suuresaagiline. Tärkamisest viljakande alguseni 55-57 päeva. Kasv tugev. Vili silindriline, geneetiliselt mõruainevaba. Tumeroheline. Suurepärased maitseomadused. Hästi vastupidav haigustele. Universaalse kasutusega.

 

Eng.: Cucumber. Sven.: Gurka. Suom.: Kurkku. Bot.: Cucumis sativus L.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Suve teisel poolel kurgi istanduste eest hoolitsemine.
Kurk on väga tundlik kultuur kasvutingimuste suhtes. Ta on soojaarmastav taim. Kõige tugevamalt reageerivad temperatuurile juured. Peamine juurestik on 10-15 cm sügavusel. Viljakandvuse perioodil on optimaalne mulla temperatuur +23+25°C. Eriti halvasti talub kurk madalat mulla ja õhu temperatuuri koos nende suure niiskusega. Sellepärast on külma ilmaga parem kasta päeval, et ööseks peenrad natuke kuivaksid või kasvuhoone tuulduks. Mõningad aednikud arvavad ekslikult, et kurk on varjulembeline taim. Ta võib küll taluda mõningast varju ja annab seejuures head saaki kuid kurk on siiski valguslembeline taim. Suurim kurkide saagiperiood on intensiivse päiksepaiste ajal. Mittepiisava valguse puhul võib multšida peenraid valge kilega. See peegeldab valgust. Suurtesse kiletükkidesse tuleks teha 20-30 cm järel augud kastmiseks ja õhustamiseks. Kurk ei armasta tõmbetuult, kuid palavatel päevadel on vajalik kasvuhoones intensiivne tuulutamine. Nõrga õhu liikumise tõttu jääb lehtede pinnale hapnik, süsihappegaas ei pääse lehtedeni ja kõrge õhuniiskuse tõttu on võimalik viljade mädanemine otstest. Ilma tuulutamiseta kuumenevad taimed tugevasti üle.
Ülekuumenemised avaldavad negatiivset mõju fotosünteesi intensiivsusele, geneetiliselt mõruvabad sordid lähevad kibedaks, eriti mittepiisava kastmise ja kuumuse koosmõjul. Kuna kurgi juured paiknevad mullapinna lähedal, on vajalik pidev kastmine. Süstemaatiline niiskuse puudumine väljendub lehtede närbumises ja kolletumises, kurgid muutuvad seest tühjaks ja kasvavad väärarenguga. Suurte kastmiskoguste puhul kasvuhoones toimub mulla soostumine, kuna drenaaþisüsteem enamasti puudub. Optimaalne on kastmine väikeste kogustega, kuid iga päev, isegi sombuse ja jaheda ilmaga. Kurk on tundlik pinnase tiheduse suhtes ja liig tiheda pinnase puhul arenevad taimed halvasti. Optimaalne tahke mulla, vedeliku ja gaasi suhe on 1:2:3.
Vegetatsiooniperioodi teisel poolel pinnas tiheneb, vajadusel peab pinnast kobestama, tehes peajuurte vahele hargiga sügavad torked. 2- 4 torget 1 ruutmeetrile. Et juuri vähem traumeerida, võib suurema osa torgetest teha peenra ääres, kus on vähem juuri. Samasugust kobestamise tehakse soostumise korral.
Saagi koristamisel tuleb arvestada, et viljade suurus sõltub oluliselt sordist. Saagi koristuse valmidus määratakse sõltuvalt vilja läbimõõdust. 3-3.5 cm läbimõõduga vili on täiesti formeerunud. Ta võib olla 7-10 kuni 20-30 cm pikkune. Korniðoni tüüpi sordid koristatakse väikestena, kuni 2.5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained. Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium. Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena. Suurem osa nendest on koores, seda tarvitatakse lehtede ja võrsete loomiseks. Kaaliumi soolasid on küllaltki märkimisväärses koguses viljades, magneesium on taime rohelistes osades.
Kiire toitainete vajaduse märgiks on vastava toitaine puudumise välised ilmingud. Lämmastiku puudus – need on kahvaturohelised lehed ja valkjad laigud võrsete otstes, viljade väärareng tipu teravnemisena. Kaaliumi puudus - kollakas–rohelised randid lehe äärtel. Magneesiumi puudus – väikesed helerohelised ümmardused laigud, mis asetsevat kaootiliselt leheraagude vahel, alates alumistest lehtedest. Väetamist tuleb teha juhendi järgi kuid tuleb teada mõningaid üldiseid reegleid – Väetamist soovitatakse teha mitte tihedamini kui kord 7-10 päeva jooksul. Väetis viiakse niiskesse mulda. Peale väetamist tuleb taimed kiiresti loputada üle puhta veega, et pesta maha väetis, mis on sattunud alumistele lehtedele ja võrsetele, seda tehakse lehtede keemilise põletuse vältimiseks. Väetise lahjendamine toimub üldjoontes (olenevalt selle koostisest) mitte rohkem kui 30 g 10 l vee kohta. 10 l lahust kulub 5-le ruutmeetrile. Suur väetiste kontsentratsioon pinnases mõjub taimedele stressitekitavalt, mõjub negatiivselt taime arengule, tekitab juurestiku kärbumist ja lehtede põletikku. Väetatakse sooja ilmaga. Madala temperatuuri puhul väetamise efektiivsus langeb järsult.
Umbes juuli keskel soodsates kasvutingimustes toimuv alumiste lehtede kolletumine – see on loomulik nähtus. Toimub toitainete äravool viljadesse ja noortesse võrsetesse. Neid lehti ära korjata pole vaja. Kui nad ära korjata, siis lehtede kolletumine taimel intensiivistub. Peale selle eritavad nad kärbumisel süsihappegaasi, mis on vajalik fotosünteesiks. Süsihappegaasi allikas on ka sõnnik ja põhk nende lagunemisel. Kurgitaimede pikemaajaliseks säilitamiseks suve teisel poolel on soovitav istandust puhastada: koristada ära kuivad lehed ja lõigata ära vilja kandnud võrsed. Kasvuhoone alaosa tuleb korralikult tuulutada. Vegetatsiooni lõpupoole vanad võrsed ja kuivad lehed kahjustuvad esmajärjekorras hallmädanikust ja niiske õhu tõttu võrsed ja juurestik kahjustub mädanikust.

Kurk kasvab hästi koos ristõieliste taimedega, sellepärast võib hästi valgustatud peenra äärtesse istutada pekingi kapsast kogu suve vältel või redist varasemal perioodil või sügise poole.

Top