• Harilik kikerhernes (nuut, põishernes) "Ares"

Harilik kikerhernes (nuut, põishernes) "Ares"

Cicer arietinum L.
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 4,0 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.32€


Harilik kikerhernes (nuut, põishernes) – Cicer arietinum.
Üheaastane, püstine vars, mis kaetud näärmekarvadega, 20-70 cm kõrge. Lehed paaritusulgjad. Kaunad lühikesed, paisunud, 1-3 seemnelised. Seemned korrapäratud ja terava nokaga, sarnanevad oina peaga; neil on krobeline pealispind, värvus varieerub kollakast mustani. 1000 seemne mass on sordist sõltuvalt 150 – 300 grammi. Kikerhernes on isetolmleja, tolmlemine toimub juba veel avanemata õies.
Külvide hooldus.
Külvide hooldus algab kohe peale külvi rullimisega. Umbrohtunud aladel on efektiivne tärkamiseelne äestamine.

* Bioloogilised iseärasused.
Kasvuperiood 90-110 päeva (varajastel) kuni 150 - 220 päeva (hilistel sortidel). Kikerhernes on palju soojanõudlikum kultuur kui hernes ja lääts. Seemned idanevad temperatuuril +3+5°C, kuid tõusmete kasv pidurdub lühiajalisel temperatuurilangusel +8+11°C juures. Soojuse suhtes on nõuded suuremad ka õitsemise ja kaunte moodustumise faasis, sel perioodil on optimaalne 24-28°C. Kaunte valmimiseks on sobivaim, kui öine temperatuur ei ole madalam kui +14+15°C.
Talub põuda, kuid ei talu liigniiskust. Pikemat aega kestvate sadude korral on takistatud õitsemine, ilmnevad ka mitmed haigused (laikpõletik, fusarioos). Õitsemiseks on sobivaim õhuniiskus 60%. Kikerhernes on pikapäevataim.
Toiduks kasutatakse põhiliselt valgeteralisi sorte, neist tehakse suppi, putru, kuid keetmiseks kulub rohkem aega kui läätse ja herne puhul. Röstitud kikerherned meenutavad maitselt pähkleid. Seemnetes on 20-29% valke, 4-7% rasvu, 50-60% süsivesikuid. Taime vartes ja lehtedes on olulises koguses oblik – ja õunhapet, mis ei võimalda kasutada tema põhku ja haljasmassi loomasöödana (v.a. lambad). Seemnete keskmine saagikus on 0,6-0,8 t/ha.
Mullastiku suhtes vähenõudlik, edeneb ühtmoodi hästi nii kergel kui ka sooldunud pinnasel. Indias viljeletakse teda must- ja punamuldadel, samuti hallidel alluviaalsetel muldadel, mille pH on 6-8. Külvikorra iseärasusi. Eelkultuuride suhtes nõudlik ei ole, kuid samal ajal on ta ise heaks eelkultuuriks mitmetele teraviljadele ja rühvelkultuuridele. Väetamine. Must- ja kastanmuldadel reageerib hästi fosforväetistele. Kergetel muldadel viljelemisel on täheldatud suurenenud kaaliumitarvet. Fosfor- ja kaaliväetisi tuleks anda künnieelselt sõltuvalt mulla väetisevarudest 40-60 kg/ha (toimeaines – t. a.). Toitainetevaestel muldadel annab head efekti lämmastikväetiste kasutamine, mida antakse enne kultiveerimist või kasvu algul 30-40 kg/ha (t. a.).
Külv.
Külvatakse lausridadena või laiade reavahedega (45 cm) külvil 5-7 cm sügavusele. Enne külvi töödeldakse seemneid molübdeeni ja nitragiiniga. Külvinorm lausreaskülvi puhul on 0,7-0,9, laiarealise külvi puhul 0,3-0,5 miljonit idanevat seemet hektarile ehk 120-150 kg/ha.

Harilik kikerhernes, nuut, ppõishernes

Harilik kikerhernes (nuut, põishernes)

 

Eng.: Chick pea. Suom.: Kahviherne, "kikherne". Sven.: Kikärt (Garbanzoböna).Bot.:Cicer arietinum

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Retsepte.
Paneme kikerherned kastrulisse, lisame vett ja jätame üleöö ligunema. Seejärel valame vee ära, loputame, paneme uue vee ja laseme keema minna, keedame 1-1,5 tundi kuni pehmenemiseni. 5 minutit enne keetmise lõppu lisame soola. Valame üleliigse vee ära ja ongi valmis! Lisame sibulat koos maitseainetega ja praeme või siis lisame keedetud kikerherned teistele valmistoitudele.
Kikerherne seemneid tavaliselt keedetakse, praetakse, lisatakse supile, plovile, kasutatakse garneeringuks, aga ka pirukate ja kotlettide valmistamiseks. Röstitud ja purustatud seemnetest tehakse koos rosinate, kreeka pähklite või seesamiseemnetega väikseid kotlette. Kikerhernest kasutatakse ka konservide valmistamiseks, mille eripäraks on kõrge toiteväärtus ja head maitseomadused. Kikerherne teradest tehakse ka jahu, mida väikestes kogustes (10-20%) muule jahule lisades tõstab sellisest jahust valmistatud leiva, kondiitri –ja makaronitoodete toiteväärtust ja maitseomadusi. Kikerherne puhtast jahust või segus piimapulbriga saab teha lastetoiduks mõeldud putru.

Top