• Juurseller "Albin"

Juurseller "Albin"

Apium graveolens L.
  • Tootja: MoravoSeed
  • Pakendis: 700 s.
  • Saadavus: 10
  • 0.90€


Juurseller "Albin".
Keskvarane sort (130-140 päeva). Juurviljad 80-150 g. Hästi aromaatne, säilib hästi. Takistab rasvumist ja ravib neuroose. Optimaalne idanemise temperatuur +20+22°C. 
1 gramm = 2000-2800 seemet..

Сельдерей корневой "Альбин" - Apium graveolens.
Среднеранний сорт, устойчив к цветушности. От появления всходов до технической спелости 130-140 дней. Корнеплоды округлые, с небольшим количеством боковых корней, массой 80-150 г. Ароматичность высокая, лёжкость хорошая. Используется в свежем и сушёном виде.
Улучшает водно-солевой обмен и оказывает положительное действие при ожирении и неврозах.

Eng.: Celeriac. Suom.: Mukulaselleri. Sven.: Rotselleri.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Sellerit on kolme tüüpi: juur-, vars- ja lehtseller. Juurselleril kasutatakse toiduks juurikat.
Selleri juur on kõige aromaatsem ja õrnem valgetest juurviljadest. Teda lisatakse suppidesse. Varssellerit kasutatakse peamiselt salatite valmistamiseks, lehtsellerit nagu maitsetaime. Kõiki selleri osi võib süüa nii toorelt (salatites), kui keedetult, praetult või hautatult. Toitainete sisalduse poolest edestab seller paljusid kultuure. Seller sisaldab palju mineraalaineid (kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi fosforit ja rauda). Palju on ka vitamiini C (lehtedes on teda kuni 110 mg/100 g kohta), karotiini, vitamiini B1,B2 ja PP. Selleri omapärase lõhna ja maitse annab eeterlik õli.
Enne selleri tarvitamist tuleb ta pesta kõva harjaga jooksva vee all ja koorida terava noaga. Toorest riivsellerit kasutatakse salati valmistamiseks, riivimise ajal tuleb teda pritsida pidevalt sidruni mahlaga, muidu ta tumeneb. Mida peenemalt sellerit riivida või lõigata sada rohkem eraldub aroome termotöötlusel. Kui selleri lehed on närbunud tuleb nad panna pooleks tunniks toasooja vette. Soojadesse toitudesse lisatakse peenestatud sellerilehed (nagu ka teiste maitsetaimede puhul) toidu valmimisel kui pott võetakse tulelt ära. Tulises kuid mitte keevas toidus maitseained säiluvad ja eraldavad aroomi järk-järgult säilitades seejuures maksimaalselt kasulikud ained. Seller on üks põhilisi maitseaineid, mida kasutatakse soolata toidus.
Selleri lehti võib ka säilitada, soolates neid nagu peterselli. Selleri juurt võib säilitada 4 kuud pannes nad kasti kuiva liiva sisse ja asetades pimedasse jahedasse kohta. Säilituseks võib ka selleri juurt kuivatada.
1. Pinnase ettevalmistus ja väetamine. Juurseller vajab sügavat mullaharimist, et kasvaks suurem juur. Suured lämmastikväetise kogused annavad suurema saagi. Lupja antakse varakult enne istutamist, aga mitte vahetult enne istutust. Seller talub ka kaaliumkloriidi, et saada korralikku saaki, antakse lämmastikku 200 kg/ha 60 cm sügavusele. Enne istutust 70-100 kg/ha. Põua ajal võib tekkida boori puudus (pruun värvus). Esimeseks tundemärgiks boori puudumisel on pruunid täpid juurika sees. Hiljem tekivad selle tagajärjel juurikas tühikud ja taime noored lehed muutuvad kollaseks. Keskmised lehed kuivavad, lehevarred lõhenevad, taime kasv peatub. Profülaktikaks antakse boori sisaldavat väetist 10-20 kg/ha. Tugeva kahjustuse korral kastetakse boori lahusega. 
2. Taime kasvatamine. Mõõduka kliimaga kohtades kasvatatakse sellerit istikutest. Kui tahetakse varast saaki siis kasvatatkse katmikalal, hilisema saagi saamiseks avamaal. Parema tulemuse annab ettekasvatus pottides. Algul külvatakse kasti, 4 nädala pärast, peale pärislehtede ilmumist, pikeeritakse 5 cm läbimõõduga pottidesse. Võib külvata ka katmikalale ja hilisemal harvendamisel kasutatakse ka neid taimi istikutena. Kuna selleri seemned idanevad väga kaua, idandatakse seemned ette. Nad pannakse niiske liiva sisse +20°C juures hoitakse 4-5 päeva, kuni tekib 2 mm idu. Siis istutatakse pottidesse. 
Valguse käes idanevad seemned kiiresti, põhinõue niiskus. Pimedus, eriti +20°C juures takistab idanemist. Miinimum +12°C. Enne välja istutamist taimi karastatakse mõne päeva jooksul, kastetakse koos väetamisega ja istutatakse välja. Ettekasvatus kestab umbes 10 nädalat: 4 enne pikeerimist ja 6 nädalat peale pikeerimist. Ilusad istikud annavad varase ja hea saagi. Ilusaks loetakse taim, millel on 5-10 lehte. 
3. Hooldus. Ridadevahelist ala kobestatakse ja rohitakse masinaga. Kui maapinda töödeldi enne istutust herbitsiididega, siis puudub selleks vajadus. Hea sellerisaagi saamiseks tuleb tagada mulla küllaldane niiskus. Kindlasti on vaja niisutada kasvu alguses, kuid niiskus võib tekitada ka lehemädanikku. 
Suurimaks haiguseks on lehemädanik ja kuiv mädanik, kahjuritest lutikas, lehetäi, ja selleri kärbes. 
4. Saagi koristus. Kimbus kasvatavate sellerite koristus algab kuu aega varem. Juure läbimõõt on kimbus kasvatades 3 cm, üksikult 6 cm. Saaki koristatakse käsitsi kasutades vastavaid abivahendeid. Koheseks töötlemiseks koristatakse sellerit ilma lehtedeta. Keskmine saak on 400 ts/ha aga kaubanduslike lehtede saak 100 ts/ha. Juurikate realiseerimiseks eemaldatakse kollased ja kahjustunud lehed, seotakse 5 kaupa punti ja pakitakse. 
5. Hoiustamine. Juursellerit säilitatakse ilma pesemata kuhjades kapsahoidlates või jahedas niiskes ruumis.
6. Katmikalal kasvatamine. Kasvuhoones kasvatamiseks tuleks valida selline kasvuaeg, et saaki saaks enne avamaal saagi valmimist. Katmikalal soovitatakse kimbus kasvatamist 20 taime m2, istutusskeemiga 20x25 cm. Temperatuur peaks olema +12°C.

Top