Teie ostukorv on tühi.
Riitsinus "Sanguin"
Riitsinus ''Sanguin'' (pronkslehine) - Ricinus communis.
Mitmeaastane taim, mis kasvatakse meie kliimas nagu suvelille. Taime kõrgus 200 cm. See on roheliste ja tumebordoo lehtedega taimede segu.
1, 0 g = 8-25 seemet.
Mitmeaastane taim, mis kasvatakse meie kliimas nagu suvelille. Taime kõrgus 200 cm. See on roheliste ja tumebordoo lehtedega taimede segu.
1, 0 g = 8-25 seemet.
* Tavalise Riitsinuse sünnimaa on troopiline Aafrika. Mitmeaastast taime kasvatatakse kui dekoratiivset üheaastast. Põõsad on suhteliselt laiad, haralised, kuni 200 cm kõrgused. Vili on ovaalne- kerajas kupar, kaetud okastega ning on 3 cm diameetriga.
Kasvukoht: taim kasvab paremini ja on dekoratiivsem päikesepaistelistes, soojades ja niisketes kohtades. Ei kannata öökülmasid ega pikemaid külmasid ilmasid!
Eelistab sügavaid, kobestatud, kultiveeritud pindasid. Sobib viljakas must muld.
Hooldus: taim on väga sõltuv sisemisest lämmastikust, mis tekib enne õite formuleerumist. Tänu sellele tingimusele suudab taim ennast varustada toitainetega just õitsemise ja viljumise perioodil. Kuna taim kasvab noorena aeglaselt, siis võib teda lämmatada umbrohi.
Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse märtsis potikestesse, või aprillis-mais otse krundile, 2-3 seemne kaupa lohu sisse. Taimed istutatakse avamaale, peale kevadisi öökülmi. Seemned on soovitatav külvata 1-2 cm sügavusele, mulla temperatuur ei tohiks olla alla +12 kraadi. Tööstuses külvatakse väikesekasvulisi riitsinusi nii, et taimede istutusvahe jääb 20-30 cm, ning ridade vahe 60-90 cm. Dekoratiivsete vormide puhul, et taim ikka hästi paistaks, on soovitatav pikivahe 1-3 m.
Kasutamine: kasvatatakse gruppidena, või üksikult ja teiste kenade õitega lillede taustana.
Tähelepanu ! Riitsinuse seemned on väga mürgised!
Eng.: Castor Bean Gibsonii. Suom.: Risiini. Sven.: Ricin. Bot.syn.: Ricinus sanguineus hort.
* Ajaloost: tavaline Riitsinus, kuulub piimalillede sugukonda ning on tuntud juba iidsest ajast. Tema seemneid on leitud Egiptuse vaarao hauakambritest, maeti IV-III saj e.m.a. Juba I saj. e.m.a Rooma entsüklopedist Plinii kirjeldas seda taime ja tema iseloomu. Roomalsed nimetasid selle taime "ritsiniinuseks", mis tähendab "puuki", kuna selle taime seemned just meenutavad seda. Nimi oli sanskriti keeles. Artiklis meenutab taim riitsinust ning seal kirjutatakse, kuidas sellest taimest saab õli, mida kasutati lampide sees ning sellest tehti ka ravimeid.
Tänapäeval on esikohal India, kes valmistab riitsinuse seemnetest õli. Hiljem tänu kultuuri survele ja looduslikule selekteerimisele tekkisid sellised sordid, mis kasvavad edukalt ka meil mõõdukas kliimas.
Meil kasvatatakse riitsinust kui dekoratiivset taime, see on kaugel tema kodumaast. Arvestades sellist vahemaad on taim muutnud algset välimust. See on toonud suured raskused sordi süstematiseerimisel; 200 aasta jooksul on botaanikud avastanud 30 eri sorti.
