• Porgand "Marion" F1

Porgand "Marion" F1

Daucus carota L.
  • Tootja: MoravoSeed
  • Pakendis: 1000 s. (1,5 g)
  • Saadavus: Laos
  • 1.53€


Porgand "Marion" F1.
Varajane hübriid "Nantes"-tüüpi. Tõusmetest saagini 90-95 päeva. Vili pikkusega 15-17 cm.
Seemneid pakis 1000 tk. (1,5 g).

Porgand Marion F1 varajane

Морковь "Марион" F1.
Ранний гибрид моркови Нантского сортотипа для круглогодичного выращивания. От всходов до сбора урожая ему требуется 90-95 дней. Длина корнеплода составляет 15-17 см.

Eng.: Carrot. Suom.: Porkkana. Sven.: Morot. Bot.: Daucus carota L.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Porgandeid on varaseid, keskvalmivaid ja hiliseid sorte. Varaste sortide juurviljad on lühemad ja magusamad kuid nad säilivad halvasti. Hilised sordid on pikad nande saak on tunduvalt kõrgem. Porgand vajab kerget pinnast ei tohi anda värsket sõnnikut, kuna juurviljad lõhenevad. Porgand on küllalt külma taluv taim, seemnete minimaalne idanemistemperatuur on +3+5°C, optimaalne +18+25°C. Tõusmed kannatavad külma kuni -4°C. Porgand on kuivakindel kuid kõrgeid saake annab paraja niiskuse korral mullas kogu vegetatsiooni perioodi jooksul. Järsk üleminek kuivuselt suurele niiskusele viib juurviljade lõhenemiseni. 
Eriti nõudlikud on nad niiskuse suhtes seemnete idanemise ajal ja esimeses kasvufaasis. Seemned koguvad endasse vett aeglaselt tänu eeterlike õlide sisaldusele.Muide nende pärast omavad seemned iseloomulikku lõhna, lõhna puudumine näitab, et seemned ei ole külvikõlbulikud. 
Peenarde valmistamine: porgand eelistab viljakaid neutraalseid muldi kuid kasvab ka hästi kergelt aluseliste l või kergelt happelistel muldadel. Pikkade ja ühtlaste juurikate saamiseks on vaja ette valmistada kõrge peenar, sügavkünd,hästi kobestatud (mitte jäme, tükkis, ilma kivideta, kruusata) pärast kergelt tihendada. Parem on peenar teha sügisel valmis, et muld paremini soojeneks aga kevadel kaevata ümber. Ei tohi anda värsket sõnnikut enne külvi. Häid tulemusi annab väheviljakate muldade puhul kompost ja taime jäänused, mis viiakse 1-1,5 labidalaba sügavusele sügisel. 
Porgand on eriti nõudlik kaaliumi ja kaltsiumi suhtes. Ligikaudne norm on mineraalväetiste puhul 1 m2-le: pool ämbritäit kõdu või komposti raskete muldade kergemaks muutmisel lisataks 2-3 liitrit saepuru, mis on kastetud märjaks virtsavees (2 spl. 10 liitri vee kohta). Mineraalväetistest 2 spl. topeltsuperfosfaati, 1 spl kaaliumsulfaati,1 tl naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka.
Külvi tähtaeg ja moodused: porgandit külvatakse 2-3 korda. Et saada kimbuporgandit külvatakse seemned varakevadel või talve alla. Varakevadel külvatakse ka sügiseseks-talviseks kasutamiseks.
Eestis võib porgandit külvata järgmiselt: varased sordid 15-20 aprill, hilised 25 aprill-10 mai. Külvatakse reavahedega 15 sm - 30-40 sm (pastinnagi jaoks mitte alla 40sm). Vahekultuuridega redis, kress-salat jt. Kui külvata seemned kuiva mulda võib tõusmeid üldse mitte saada. Talve alla külvil külvatakse seemned 0,5-1 sm sügavusele, varakevadel 1-2 sm sügavusele, hilised 2-3 sm sügavusele. Sügavama külvi korral ei jätku neile toitaineid et tõusta mulla pinnale. Mulla niiskuse paremaks ettevalmistamiseks tihendatakse mulda enne ja pärast külvi. Peenar kaetakse kilega nii, et peenra ja kile vahele jääks 2-3 sm suurune õhuvahe. Kui ilmuvad tõusmed tuleb kile kohe maha võtta.
Hooldus: esimest korda harvendatakse kui taimel on 1-2 pärislehte. Teine kord kui juurviljad on 1,5-2 sm jämedused. Taimi tuleb kaks korda pealt väetada. Väetatakse mineraalväetise lahusega (10 liitri vee kohta 20-25 g ammooniumsalpeetrit samapalju kaaliumi ja 30-40 g superfosfaati). Vegetatsiooni perioodil kobestatakse reavahesid 4-5 korda koos rohimisega parem peale kastmist või vihma. Kasta on parem õhtul. Vajalik on õigeaegselt porgandit kasta eriti kasvuperioodi alguses, kuna niiskuse puudusel kasv pidurdub, juurviljad jäävad peeneks ja kujult on ebastandartsed. Saagi kogumine ja säilitamine. Hilist porgandit koristatakse enne külmade saabumist kuna külma saanud porgandid säilivad halvasti. Porgandid kaevatakse välja labidaga, sorteeritakse, puhastatakse kohe mullast ja lõigatakse ära pealsed. Kui seda ei tehta kohe muutuvad porgandid pehmeks mis halvendab nende säilivust. Kohe pärast koristust ei soovitata porgandit panna säilima vaid lasta seista neil kuhjas kuni temperatuur pole langenud+2+4°C-ni. Porgandit on parem säilitada kastides, liivas või purkides, mis on kaanega kaetud. Vanasti säilitati neid mee sees - võib-olla keegi katsetab.
Peamised nõuded: kasvukoht peab olema päikesepaisteline. Kaasaegsed sordid koguvad hästi juurika kaalu päikesevalguses ja pika valguspäevaga. Poolvarjus jäävad juurviljad peeneks.Optimaalne t* +20+22°C. Suur ridade vahe. Porgand vajab piisavalt niiskust kuid kui kastmisega on hilinetud tuleb alguses kasta vähe (kuni 3 liitrit vett m2-le) üle päeva-kahe viia normini (6-10 liitrit vett m2-le). Varased porgandi sordid on eriti nõudlikud niiskuse suhtes. Porgand vajab kobedaid, hea drenaaziga mitte hapusid viljakaid muldi-kõrgeid peenraid. Et värskelt kaevatud peenrad poleks liigniisked oodatakse külviga nädal-poolteist. Enne ja pärast külvi tihendage mulda veidi. Porgandi kärbse kaitseks mullake neid. Peale selle aitab see ära hoida porgandi ülemise osa roheliseks muutumist. Porgandipeenrad soovitatakse istutada vaheldumisi sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral.

Top