0 arvamust  |  Lisa arvamus
Carum carvi L.
Tootja: Semo
Pakendis:2,0 g
Saadavus:1
1.25€
Maksudeta: 1.25€

Köömen ''Rekord''.
Tugeva, meeldiva aroomiga harilik köömen. Kaheaastane kultuur kasvab 60-80 cm kõrguseks, esimesel aastal moodustub leherossett, teisel aastal moodustuvad ja valmivad seemnesarikad. Seemneid kasutatakse kulinaarias ja tee valmistamiseks. Lehti kasutatakse värskelt salatites ja lihatoitude maitsestamiseks. Seemned külvatakse varakevadel või sügisel. Lehti saab toiduks korjata esimesel aastal 30-40 päeva pärast külvi või teisel aastal varakevadel.

Kööme, köömel, köömes, kümmel, kümmelhain, küümne jne. Köömen kasvab kuivadel niitudel, teeservadel. Ta on kaheaastane rohttaim tugeva peajuurega. Vars on püstine, oksine, 30-60 cm kõrge, paljas. Lehed kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega, lehekeste tipmed lineaalsed; alumised sulglehekesed asetsevad risti; ülemised lehekesed on väiksemad; leherootsud pikkade lehetuppedega. Õied valged või roosakad, koondunud varre ladvas sarikana; kätis puudub või on vaid üheleheline. Viljad tömpide roietega, kandilised, paljad, pruunid, aromaatse lõhnaga. Õitseb maist - juulini. 
Köömned külvatakse kevadel võimalikult vara laiarealise külvina, reavahedega 45 cm, külvinorm 8 kg/ha. Saak saadakse järgmise aasta juunis või juulis. Esimesel aastal hoitakse põld reavahede pideva kobestamisega umbrohust vaba. Köömne idanemine kestab üsna kaua (3 nädalat). Et umbrohutõrjet õigeaegselt alustada, soovitatakse köömnete külvisele lisada salati seemet. Salat idaneb kiiresti ning teeb read nähtavaks. Hiljem, kui köömned on tärganud, eemaldatakse salatitaimed (kõplamisel või ridade puhastamisel umbrohust). Koristatakse kombainidega või käsitsi. 
Ravimina kasutatakse köömne vilju — «köömneid» — fructus Carvi. Köömneid kogutakse juulis ja augustis, kui osa vilju on juba valminud. Lõigatakse Ära taime kogu maapealne osa, seotakse väikesteks kimpudeks ja kuivatatakse õhurikkas varjulises kohas. Kuivanud viljad kolgitakse varte küljest lahti ja puhastatakse tavalise vilja tuulaja abil, kusjuures tuleb vältida köömnete kokku puutumist muld- või savipõrandaga. Droog on tarvitamiskõlblik kuni 3 aastat. Köömned peavad olema hästi kuivatatud, pruunikad ja veidi sirpjalt kõverdunud. Lõhn aromaatne, meeldiv, maitse vürtsikas. Standardnõuded: niiskust mitte üle 12%, lehe- ja varreosi kuni 2%, kõrvalisi orgaanilisi lisandeid ja mineraalaineid minimaalselt. Droog sisaldab eeterlikku õli 3-7% (standardnõue: mitte alla 4%). Droogis leidub ka õli (14-22%), valku, parkaineid, flavonoididest kvertse-tiini ja kempferooli. 
Köömned tekitavad söögiisu, soodustavad seedimist, vähendavad valutunnet mao- ja sooletrakti piirkonnas, kõrvaldavad spasme silelihaselistes organites. Nii rahva- kui ka teaduslikus meditsiinis kasutatakse köömneid seedeelundite tegevuse ergutamiseks ja soolegaaside vähendamiseks.
Imikutel väldib köömnevesi (valmistatakse köömnete eeterlikust õlist destilleeritud veega) gaaside tekkimist maos ja sooles.
Teeks või kergeks keediseks võetakse lastele 2-3 teelusikatäit, täiskasvanuile 4-6 supilusikatäit köömneid ühe liitri keeva vee kohta. Imikutele antakse kuni 3 korda päevas l teelusikatäis teed korraga, täiskasvanuile 4-5 supilusikatäit päevas. Köömneid kasutatakse laialdaselt ka maitse- ja lõhnaainena leiva-, kondiitri-, konservi-, kulinaar-, likööri-, viina-, parfümeeria- ja seebitööstuses ning kodusel toiduvalmistamisel.

Carum carvi, Köömen harilik

Caraway Köömen Kumina Kummin Тмин овощной

 

Eng.: Caraway. Suom.: Kumina. Sven.: Kummin. Bot. syn.: Carum velenovskyi Rohlena.

Köömned.
Kes kasvatab oma aias köömneid? Praktiliselt mitte keegi. Aga asjata. Köömnete vilju on leitud arheoloogilistelt väljakaevamistelt ehitistelt, mis olid asustatud kolm aastatuhat e.m.a. Köömneid kasutati Vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Keskajal lõpetati söögikord köömneid sisaldavate maiustustega, millel oli lahtistav, lõdvestav toime. Köömned olid laialdaselt kasutusel ka vanas Venes, kus ta kasvas looduslikult.
Köömned sisaldavad tugevalt lõhnavaid eeterlikke õlisid, valke, suhkrut, parkaineid. Köömneid kasutatakse kui söögiisu tõstvat ja seedimist parandavat vahendit, aga samuti diureetikumina, valuvaigistava ning soolestiku ja kusejuhade spasme leevendava vahendina. Köömned soodustavad samuti lima ja röga eritumist bronhiidi ja teiste hingamisteede haiguste korral. Köömned on asendamatud imikute mao ja soolestiku korratuste puhul. Samuti soodustavad nad piima eritumist imetavatel emadel.
Köömen on kaheaastane taim sarikaliste sugukonnast, kõrgus 0,7-1 m. Esimesel aastal kasvatab ta leheroseti ja moodustub lihakas valge silindrilise kujuga juur, teisel aastal aga õievarre ja seemned. Õitseb juunis-juuli algul, viljad valmivad juulis- augustis.  Vili on piklik pruunikas kaksikseemnis.
Köömen on külmakindel taim, ta ei ole mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab hästi niiskel mullal. Võib külvata talve alla. Kevadel külvatuna idaneb 12-20 päeva. Peenral võib kasvada mitu aastat järjest, paljunedes isekülvi teel. Seemnete koristamisega ei tohi hilineda, sest need pudenevad kiiresti. Neid korjatakse siis, kui osa nendest hakkab veidi pruunikaks minema. Järelvalmimine toimub kuivas ruumis, seejärel pestakse külma veega ja kuivatatakse. Säilitatakse tihedalt suletud purgis. 

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.