• Spargelkapsas brokkoli "Limba"

Spargelkapsas brokkoli "Limba"

Brassica oleracea L. convar. botrytis var. italica
  • 0.92€


Spargelkapsas brokkoli "Limba".
Varajane sort (vegetatsiooni periood& 65-75 päeva).
Pea on tihe. Kõrged maitseomadused. Kasutatakse kulinaarias ja konserveerimisel. Ettekülv 01.03-20.03. Optimaalne idanemise temperatuur +18+20°C. 1000 seemet kaaluvad 2,5-3,3 g.

* Itaalia keeles tähendab sõna „brokkoli“ „lühikesed võrsed“. Ja tõesti brokkoli lühikesel, rohkete lehtedega õisikukandjal, moodustub palju rohkem väikeseid kapsakesi kui lillkapsal. Neid lühikesi võrseid koos mahlakate lehtede ja puhkemata õitega tarvitataksegi söögiks. Brokkoli sisaldab C vitamiini 2-3 korda rohkem ja kuivaineid 2 korda rohkem kui lillkapsas ja võrsed on suhkrurikkad. Metioniini on temas rohkem kui lillkapsas aga puriini, mis on kahjulik podagra haigetele ja neerukiviga haigetele, on temas ligi 4 korda vähem. Brokkolis sisalduv tselluliit aitab organismi puhastuda radionukliididest. 
Brokkoli on kiiremini valmiv ja saagirohkem kui lillkapsas ja palju vähenõudlikum kasvutingimuste suhtes. Tõusmete ilmumisest saagikoristuseni kulub 30-35 päeva (varastel sortidel). 
Tavaliselt varastel sortidel moodustub väike, pehme keskpea ja samaaegselt külbpeakesed lehe kaenlas aga hilistel sortidel moodustub algul suur ja tihe keskpea ja külgmised alles siis kui keskpea ära lõigata. 

Seemnete külv.
1. kõigepealt desinfitseerige seemneid kuumas vees (+48+50°C) 15-20 minutit, seejärel jahutage. Peale seda külvake 9 cm laiustesse pottidesse, mis on täidetud kompostmullaga. Külvi sügavus 1 cm.
2. pange potikesed kasvuhoonesse või spetsiaalsesse termostaati seemnete idanemiseks. Asetage valgele aknale klaasi lähedale. Ärge unustage aegajalt kontrollimast, kas seemned on juba idanenud. Tavaliselt ilmuvad tõusmed 3-4 päevaga. 
3. 10 päeva pärast tulb külvi harvendada jättes potti ainult 1 kõige tugevama taime. Enne väljaistutamist tuleb taimi karastada. Väljaistutamise ajaks peaks taimel olema 5-6 lehte. Taimede vahekauguseks jätta reas 25-30 cm ja ridade vahele 50-70 cm. 
See kapsas ei armasta happelist mulda, ei talu kõrget ega madalat temperatuuri ja temperatuuri kiiret langust. Kasvatamine pikka aega +2+8°C juures viib taime putkumiseni, kapsa kvaliteet halveneb, kuumal kuival suvel aga moodustuvad õied väga kiiresti. Samuti ei talu ta liigset kuivust – õhu kuivus mõjub halvasti saagikusele ja kvaliteedile. Samuti si soovitata teda kasvatada ühes ja samas kohas mitu aastat. 
Brokkoli eelistab viljakat, savikat, lammimulda. Hoolib sõnnikuga ja teiste orgaaniliste väetistega väetamisest (8-10 kg/m2). Samuti mineraal (40-80 g/m2 kaaliumi ja superfosfaat) väetisi. Vajab kastmist. Eelkultuurideks sobivad porgand, kartul, uba, roheline. Optimaalne kasvutemperatuur brokkoli kasvuks on +16+25°C ja õhuniiskus 85%, pH 6,5-7,5. 
Brokkoli kasvab kiiresti, pole vaja oodata kuni sarikas saavutab suured mõõtmed. Kuni pungad on suletud, on brokkoli maheda maitsega. Pungade avanedes maitse halveneb kuigi on ta ka siis söögikõlbulik.

Eng.: Green Sprouting Calabrese Broccoli. Suom.: Parsakaali. Sven.: Broccoli. Bot.: Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef. var. cymosa Duch. incl. var. italica.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Idandatud seemneid kasutatakse toiduks. Need on ülimalt hea vähivastase toimega. Kasutatakse nii vähktõve raviks kui profülaktikaks.
Spargelkapsast loetakse üleminekuvormiks lehtkapsast lillkapsaks. Teda hinnatakse suure toitainete sisalduse ja raviomaduste poolest; tema keemiline koostis on rikkam kui lillkapsal, sisaldab suhkrut, karotiini, vitamiine ja paljusid mineraalsooli. Proteiinisisalduselt ületab sparglit, maisi ja spinatit. Tema valkude hulka kuuluvad metioniin ja holiin mis süstemaatilisel tarbimisel pidurdavad organismis kolesterooli sisaldust. Brokkolil või spargelkapsal on hallikasrohelised vahaga kaetud suured lehed püstised, kergelt kõrvale kaldunud. Pea kujutab endast õisikut mis koosneb õitest, täpsemalt tugevalt kuhjunud kobaratest, mis koosnevad õitest pikkusega umbes 15 cm. Kulinaarias kasutatakse peale pea ka pehmet vart ja noori lehti, mis ei jää alla oma toitainete sisalduselt spinatile ja lehtkapsale.
Eriti maitsvad on lehed mis on lume all olnud. Sortide seas võib ära eksida kui metsas, neid on üle 200. Kõige populaarsemad moodustavad suure pea.
Millist värvi neid küll pole: valgest kuni tumevioletseni, peaaegu musti, on kollaseid, oranže, punaseid, pruune. Mitte aed vaid kunstniku molbert. Tasub vaadata ka lehtede erinevust. Võrreldes teiste kapsastega, sealhulgas lillkapsaga on brokkoli vähem nõudlik mullastiku suhtes kuigi kasvab paremini mustmuldadel ja hästi haritud keskmistel muldadel, hävib aga happelistel. Spargelkapsa kasvatusalune pinnas kaevatakse läbi, väetatakse ja vajadusel lubjatakse kuid seda on parem teha sügisel. Seemned külvatakse avamaale aprilli lõpus mai alguses kuid kindlam on kasvatada istikuid.
Pinnast koosneb mitmest mulla osast: aiamuld, turvas, kompost ja liiv. 35-40 päeva pärast, 5-6 pärislehe faasis istutatakse istikud alalisele kasvukohale. Hiliseid sorte on hea istutada teiste kapsaliikide vahele, varastele sortidele sobib rohkem naabrus selliste köögiviljadega nagu petersell, seller, peet, sibul ja erinevad salatid. Hästi tunnevad nad end porgandi vahel, eriti hilise. On võimalikud ka teised kooslused. Ei sobi kasvama koos tomati ja aedoaga. Varase väljaistutuse korral tuleb temperatuuri languse korral taimed katta kas klaaspurkide või kilega, suuremas kasvufaasis kannatavad nad külma kuni -7°C.
Kasvuperioodi jooksul on neid soovitav kõblata, kobestada, mullata ja kasta. Niiskuse puudusel langeb peade kvaliteet, aga tugeva kuumaga hakkavad taimed liiga kiiresti arenema ja lähevad õitsema. Saagi suurendamiseks väetatakse taimi mitu korda lämmastikväetisega. Kõige sagedamini kasutatakse verejahu- lahustades 1:10, lisades äbritäiele 1-2 klaasi puutuhka, taimi kastetakse juurele. Kui sõnnikut pole, lisataks 1m2-le 5-7 g lämmastikväetist, mikroelementidest vajab ta boori ja molübteeni. Kastmise ja väetamise vahel on kasulik katta muld taimede all orgaanikaga, värske noore rohuga. Selline multš tagab ühtlase niiskuse ja toitainete omastamise. See, kes on kasvatanud lillkapsast, on juba märganud, et agrotehnikas on palju sarnasusi kuid päid pole tal vaja varjutada, valgus ei tee liiga. Varased sordid moodustavad pead keskel ja külgvartel peaaegu üheaegselt, hilised-moodustavad külgharudel alles siis kui on keskmine pea eemaldatud. Igast taimest on võimalik saada 1,5 kg suurepärast saaki. Saak oleneb palju sellest kuidas oli kasvatamisel arvestatud sordi iseärasusi. Itaalia sordil "Ramanesko" lõigatakse kollased õied ära esimeste külmadega. Brokkoli on suurepärane dieet ja delikatesstoit. Kasulik on ta nii toorelt kui keedetult. Hea on see kapsas ka salatites, suppides, riivitult pannkookides ja pirukates. Teda võib konserveerida, külmutada ja teha hoidist nagu õuntest.

Top