0 arvamust  |  Lisa arvamus
Monarda didyma L.
Tootja: Seklos
Pakendis:0,2 g
Saadavus:Laos
3.17€ 3.78€
Maksudeta: 2.64€
Aedmonarda "Bee balm" (värvide segu) - Monarda didyma.
Suurepärane mitmeaastane lõike- ja kuivlill, lisaks veel maitsetaim!
Taime kõrgus kuni 80 cm, õie diameeter kuni 6 cm.
Looduslikus haljastuses moodustavad eredad õisikud värvikireva laigu. Tugeva pika varrega erivärvilised "sasitud" õisikud püsivad vaasis kaua värskena. Lõhnavaid lehti kasutatakse maitseainena ja teena. Päikesepaistelises kasvukohas või kerges varjus ning igasuguses aiamullas hõlpsasti kasvatatav. Sügisel moodustuvad kaunid originaalsed pruunid seemnetega peakesed, mis on kuivatatult väga dekoratiivsed.
1 gramm = 1800-2000 seemet.



Agrotehnika.
Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuid paremini kasvab kergetel ja lubjarikastel muldadel. Rasked soo- või happelised mullad ei ole monardale sobivad. Rasket mulda talub halvasti. Kui monarda kasvab lahjal mullal, on soovitav seda paremaks õitsemiseks väetada täisväetisega.
Paljundamine puhma jagamise teel, juurelõikude ja seemnetega. Kui monardat tahetakse paljundada puhma jagamise teel, et säilitada õite kaunist värvi ja saada saaki juba esimesel aastal, tuleks jagatav emataim välja valida õitsemise ajal. See peaks olema 3-4 aastane terve taim. Sügisel kaevatakse puhmas välja ja jagatakse osadeks. Igale osale peaks jääma 3-4 vart ja piisavalt juuri. Meie tingimustes võib ühest puhmast saada isegi kakskümmend ja enam taime. Taimed istutatakse maha ja kastetakse korduvalt. Kevadel koheselt pärast tärkamist väetatakse täisväetisega.
Kasvukoht: kasvab hästi päikesepaistelises kasvukohas, talub ka poolvarju. Vajalik on tuulte eest varjatud kasvukoht, muidu varred lamanduvad ja kõverduvad.
Pinnase suhtes ei ole nõudlik, kuid paremini kasvab kergetel ja lubjarikastel muldadel. Rasked soo- või happelised mullad ei ole monardale sobivad. Rasket mulda talub halvasti. Kui monarda kasvab lahjal mullal, on soovitav seda paremaks õitsemiseks väetada täisväetisega.
Kasvukoht valmistatakse ette sügisel – kaevatakse läbi, puhastatakse umbrohujuurtest, väetatakse arvestusega 2-3 kg sõnnikut, turvast või komposti, 40-50 g superfosfaati, 20-30 g kaalisoola 1 ruutmeetrile. Kui pind on happeline (kasvab nt osi või tulikas), tuleb mulda lubjata, 40 g lupja ruutmeetrile. Kevadel lisatakse lämmastikväetist 20-30 g/m2. Taimele küllaldase toitepinna tagamiseks tuleks reavahed jätta 60-70 cm. Kuival ajal kastke, muidu võib tekkida jahukaste. Kuival palaval perioodil taime alus multšige turba või kõduga. Kasvuajal väetage, sügisel lõigake varred maha. Taim on külmakindel ja haigustele-kahjuritele küllaltki vastupidav.
Kasutamine segapeenardes, rühmadena. Suurepärane lõikelill, säilib vaasis 20 päeva ja kauem. Huvi monarda vastu on tõusnud ka seoses maitse- ja lõhnataimede populaarsuse kasvuga, sest monarda lehed on väga aromaatsed. Monarda pikk õitseaeg pole meelt mööda üksnes inimestele, vaid ka paljudele kasulikele aiaasukatele. See meetaim eritab palju nektarit. Talvel on äraõitsenud, seemnetega õisikud nii dekoratiivsed kui ka kasulikud. Linnud nokivad õisikutest seemneid ning seejuures leiavad ka kuivanud õitesse peitupugenud putukaid.
Haigused ja kahjurid: kahjustub jahukastest. See annab tunnistust ülemäära kuivast kasvukohast või üleväetamisest. Monardat võib nakatada seen Puccinia menthae. Selle vastu kasutatakse vasepreparaate, järgides vastavaid kulunorme. Vasega tohib töödelda ainult neid taimi, mida ei kasutata toiduks ega ravimiseks.
Naabrid: taluaedades istutatakse monardad sageli lähestikku leeklillede ja käokingadega, istutust täiendatakse suvelillede, nt kosmosega. Ent monarda kõige lähedasemateks sõpradeks on mitmeaastased lilled ja kõrrelised, mis tuletavad meelde selle päriskodu – vesikanep, päevakübar (Rudbeckia), kuldvits (Solidago) ja päikesesilm (Heliopsis).

Engl.: Bergamot, Oswego tea, scarlet beebalm, bee balm, fragrant balm, Indianernessel, mountain mint. Suom.: Väriminttu, hevosminttu, teeminttu. Sven.: Röd Temynta.

* Monarda on nimetatud hispaania arsti ja botaaniku Nicholas Monardes,i auks, kes kirjeldas paljusid Ameerika mandri kasulikke taimi. Oma raamatutes „Rõõmustavad uudised Uuest Maailmast” ja „Lääne-India meditsiini ajalugu”, mis ilmusid peaaegu kaks sajandit varem kui Linnee klassikalised tööd, nimetas Monardes seda taime kanada oreganoks või ka virgiinia puneks. Rahvasuus kutsutakse mitmeti – bergamott, ameerika meliss, sidrunmünt.
Ajaloost: looduslikult kasvava monarda punastest õitest on Põhja-Ameerika põliselanikud valmistanud teed, mille maitse meenutab piparmünditeed. Valged asukad kasutasid seda teed "Osewego" nime all maovalude leevendamiseks ja palaviku alandamiseks.
Kirjeldus: sugukonnas on 12 (teistel andmetel 20) liiki, mis on levinud Põhja-Ameerika mandril. Need on ühe- kuni mitmeaastased korvõielised taimed, harunemata või ka harunenud vartega, mis võivad kasvada kuni 150 cm kõrguseks, pikliksüstjate saagjaservaliste lehtedega. Huulõied on väikesed, valged, punased, purpur-punased, kollakad või tähnilised, koondunud tihedatesse kobaratesse või peadesse, mille läbimõõt on 6-7 cm ning, mis sageli paiknevad ühel varrel üksteise kohal. Vili on pähklike. Lehtedel, vartel ja õisikutel on (mündi, sidruni vm) lõhnabukett. Tänapäeval teatakse monardat mitmeti – ühed vaimustuvad selle õite mitmekesistest värvidest ja lõhnast, teised kasutavad seda kulinaarias vürtsina, kolmandad ravivad taimest keedetud teega külmetust, neljandad peavad lugu monardast kui meetaimest.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.