• Azofoska (Nitroammofoska)

Azofoska (Nitroammofoska)

azofoska
  • 2.70€


Azofoska (Nitroammofoska) - N,P,K (15, 15, 15).
Granuleeritud mineraalväetis, mis sobib kõikide aiakultuuride väetamiseks taimede kasvuperioodil.
Toitainete sisaldus:
Üldlämmastik N  15 (Ammooniumlämmatik N-NH
4  13, Amiidlämmastik N-NH2  2)
Neutraalne lahustuv fosfor P
2O5  15
Dikaaliumoksiid (vees lahustuv) K
215
Veelahustuv väävel S   9.

Nitroammofoska kasutusnormid:

Kapsas, Peet, Salat, Küüslauk:  50-70 g/m2
Maasikas, Vaarikas, Porgand, Sibul:  30-45 g/m2
Kurk ja Tomat:  30-45 g/m2
Viljapuud, maarjapõõsad ja kartul:  50-70 g/m2.

Nitroammofoska on üks laialdasemalt levinud väetisi, mida kasutatakse põllumajanduses: teda kasutavad aktiivselt nii agrofirmad kui tavalised aiapidajad.
Tema nimetus näitab seda, et põhiline toimeaine on nitraadi kujul.
Aiapidajaid muidugi ehmatab termin “nitraadid“, kuna on teada selle negatiivsest mõjust inimese organismile. Seepärast, et mitte kahjustada taimi ega enda tervist, on vajalik teada mõnda nitroammofoska kasutamise saladust:
* Mulda viimine peab olema täpne ja ei tohi ületada lubatud norme (selle ülemäärane mulda andmine võib põhjustada kahjulike nitraatide kogunemist viljadesse või juurviljadesse).
Normaalse koguse kasutamisel soodustavad nitraadid ainult taime juurestiku arengut ega satu taimede vaskulaarsüsteemi.
* Vajalik on jälgide nitraat- ja orgaaniliste väetiste vaheldumist. Kui mulda on väetatud kaks aastat ainult nitroammofoskaga, siis kolmandal aastal tuleb see katkestada (kolmandal aastal vajab muld orgaanilist väetist kergemal kujul, näiteks vermikompostina).
* Väetamine nitroammofoskaga tuleb teha sügisperioodil (kõige optimaalsemaks peetakse septembri algust). Kui anda seda kevadel, siis võib teha seda alles mai lõpus, kui muld on maksimaalselt soojenenud (tasub nendest tähtaegadest kinni pidada seetõttu, et nitraatidel on omadus külmal perioodil mullas säilida). Kui tuleb püsiv soe, siis nitraadid, mis väetises sisalduvad, lagunevad kiiresti niiskuse ja temperatuuri koosmõjul).
Peamised asofoska koostise komponendid on: lämmastik, fosfor ja kaalium (N,P,K).
Nende elementide sisaldus võib erineda, sest nitroammofoska võib olla ka erinev.
Asofoska NPK 15:15:15 kujutab endast kõigi toimeelementide klassikalist ühendit. Teda kasutatakse pidevaks väetamiseks, mida tehakse maa harimisel.
Kasutusnorm: 1-2 spl 1 m2 –le. Viljapuudele: 2-3 spl .
Puid väetades tuleb see väetis tingimata viia maase vähemalt 10-15 cm sügavusele. Tomatite, piparde ja baklažaanide puhul ei tohi ületada norm ½ tl ühe istutusaugu kohta.
Kartulile mõeldud maal arvestatakse 1-2 spl 1 m2-le. Kartuli puhul kasutatakse ka nitroammofoska lahust (sellega väetatakse kartulit  2 nädalat peale mahapanekut ja nädal peale õitsemist).
Köögiviljadele kasutatavad normid: kapsas, peet, salat, küüslauk – 50-70 g/m2
Maasikas, vaarikas, porgand, sibul, kurk, tomat – 30-45 g/m2.
Viljapuud ja marjapõõsad – 50-70 g/m2.
Mis on vahe nitroammofoskal ja nitrofoskal?
Enamus juhtudel ütlevad müüjad, et see on üks ja sama väetis, kuid see pole täpselt ni:
nitrofoska on üks nitroammofoska liike, kus lämmastik on vaid nitraadi kujul. Nitroamofoska sisaldab lämmastikku nii nitraadina kui ammooniumvormis – just see fakt lubab taimedel kiiremini moodustada juurestikku ja tugevdada kasvuprotsesse.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "
Kust omastatakse nitraate?"

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top