0 arvamust  |  Lisa arvamus
Callistephus chinensis L.
Tootja: Legutko
Pakendis:1,0 g
Saadavus:6
0.96€
Maksudeta: 0.80€

Aedaster "Valge" - Callistephus chinensis.
Kuulub pojengikujuliste astrite hulka. See sort on väga varajane, taim on kujult püramiidjas, kõrgusega kuni 80 cm. Õie läbimõõt 12-14 cm. Õisik koosneb arvukatest kroonlehtedest, need on tihedalt kokku surutud ja kooldunud südamiku keskele. Tugevalt harunev, suurepärane lõikeõiteks. Igalt taimelt saab 8 – 12 vart.
Ühes grammis on 450-500 seemet.
Pakis seemneid 1,0 g.

Agrotehnika: aster on külmataluv (talub lühiajalist öökülma), valgustarmastav, eelistab orgaanikarikast mulda, kuid mitte värsket sõnnikut. Samale kasvukohale võib astreid istutada alles 6 aasta pärast. Selleks, et vältida bakteriaalset mädanikku, tuleb taimed külvata steriilsesse mulda (kastetud keeva veega) ja istikud istutada välja võimalikult vara. Hoiduda juurte vigastamisest (taimed võivad haigestuda seenhaigustesse), liigsest kastmisest ja samuti jälgida, et taimi ei kahjustaks lehetäi. Külv: istikuteks külvata märtsis aprillis külvikasti skeemiga 6x6 0,5 cm sügavusele. Istutusmulla segu: 1/7 osa turvast, 1/10 mättamulda, 1/10 liiva, 1/10 kuivanud lehmasõnnikut. Tõusmed ilmuvad 7 – 14 päeva jooksul +15 °C juures (kasta mõõdukalt, leige veega). 1 – 2 nädalat enne väljaistutamist karastada taimi, alandades temperatuuri +
Hooldus: väetatakse  2 pärislehe faasis; nädal enne väljaistutamist; õite moodustamise ajal.
Õitseb juuli keskelt septembrini. Kui seemned külvata juunis kile alla, siis õitseb septembris (õied on väiksemad, kuid avanevad üheaegselt). Detsembris- jaanuaris külvates õitsevad mai keskel.

Kirjeldus: Õitseb juulist hilise sügiseni. Viljaks üheseemneline kuivvili. Seemned valmivad 30-40 päeva peale õitsemist, seemned on idanemisvõimelised 2-3 aastat.
Kõrguse järgi liigitatakse astraid: kuni 25 cm-kääbusastrad, kuni 35 cm - madalakasvuline aster, kuni 60 cm - keskmisekasvuline aster, kuni 80 cm -ja üle 1m hiiglaseid.
Õitsemise aja järgi liigitatakse: varajane õitsemine-õitseb juuli keskelt kuni septembrini, keskmine õitsemine - õitseb juuli lõpust augusti algusest kuni oktoobrini, hiline õitsemine - õitseb augusti keskelt hilise sügiseni.
Kõikide üheaastaste astrate mitmekesised vormid on jagatud 3 suurde rühma - õite dekoratiivsuse ja õite ehituse järgi.
1 rühm: torukujulised - dekoratiivse efekti annavad torukujulised kroonlehed.
2 rühm: üleminevad - dekoratiivse efekti annavad torujad ja keeljad kroonlehed.
3 rühm: keeljad - dekoratiivse efekti annavad ainult keeljad kroonlehed, millel on torujad kroonlehed õitsemise ajal suletud ning avanevad alles õitsemise lõpus.
Rühmad jagunevad liikidesse õie ehituse järgi.
Rühmi ei eristata ainult õie ehituse järgi vaid ka õie vormi ja põõsa välimuse järgi. Rühmasisesed sordid erinevad üksteisest õite värvuse järgi. Maailmas tuntakse üle 4000 sordi, mis on jagatud 40 rühma. Laialdasemalt kasvatatakse umbes 200 sorti, mis on jagatud 20 rühma.
Asukoht: taimed on valgustarmastavad ja taluvad häst madalamaid temperature. Täieliku dekoratiivsuse saavutavad mõõduka temperatuuri ja mõõduka õhu ja mulla niiskusega kasvukohal - eelistavad päikesepaistelist kasvukohta kuid taluvad ka poolvarjulist kasvukohta.
Muld: kõige paremini kasvavad kergelt happelistel viljakatel või neutraalsetel muldadel.  Astraid ei soovitata istutada peale gladioole, tulpe ja nelke. Samal kasvukohal ei tohi astraid kasvatada 4-5 aastat. Eelnevateks kultuurideks sobivad hästi saialill ja tagetes. 
Esimene kord väetatakse mineraalväetisega 1,5-2 nädalat peale kasvukohale istutamist kui taimed on täielikult juurdunud. Selleks võetakse 8-10 g ammonium salpeetrit või karbamiidi, 15-20 g superfosfaati, 10-15 g kaaliumsulfiidi 1m2 kohta. Väetada võib nii kuiva kui ka vees lahustatud väetisega. Ülejäänud kaks korda väetatakse õienuppude moodustumise ja õitsemise ajal. Lämmastik toitainete segu hulgas on välistatud, sest see nõrgendab taimede vastupanu fütoftoroosile. 1m2 lisatakse 30-40 g superfosfaati ja 15-25 g kaaliumväetisi.
Paljundamine: seemnetega.
Seemned säilitavad idanevuse 2-3 aastat. Külvata võib otse kasvukohale sügisel-kevadel või märtsi keskel kasvuhoonesse. Hilised ja keskhilised külvatakse sooja kohta kastidesse (märtsi teisel poolel). Muld peab olema eelnevalt ettevalmistatud - see peab olema toitaineterikas, õhku-ja vett läbilaskev. Selleks sobivad järgmised variandid: mättamuld, jõeliiv, kõdu (3:1:0,5)- mättamuld, kõdu, liiv (2-3:1:0,5) – mättamuld, turvas,liiv (1:2:2). Liiva on kindlasti vaja pesta ja kuumutada +80 kraadi juures.
Enne külvi kastetakse kastides olev muld läbi kuuma kaaliumpermanganaadi lahusega (2g 10l). Seemned kaetakse peene sõelutud kõduga (kihi paksus 0,5 cm) ning kastetakse. Külv kaetakse kilega. Kuni tõusmete ilmumiseni on sobiv temperatuur +18+20 kraadi. Teistkordselt kastetakse siis, kui on ilmunud esimesed tõusmed (seemned idanevad 3-10 päeva).
Taimed kasvavad ja arenevad normaalselt, kui temperatuur ei lange alla +15 kraadi. Taimed istutatakse kasvukohta mai lõpus või juuni alguses.
Astrite muld peab olema toitaineterikas ja vett läbilaskev, sest astrid ei talu mullapinnal seisvat vett. Peale istutamist lisatakse mullale kõdu, puutuhka, komposti, kuid mitte mingil juhul värsket sõnnikut.
Istutamisel tuleb jälgida, et ei kahjustataks taime juuri ning taime keskmine kasvupunkt poleks kaetud mullaga. Kõrgekasvulised laiuva põõsaga sordid istutatakse üksteisest 30-40 cm kaugusele, keskmise kasvuga sordid 20-25 cm üksteisest ja kääbus sordid 10-15 cm üksteisest.
Peale istutamist tuleb taime ümber olev niiske muld katta kuiva mullaga. Edaspidine hooldus on tavaline: aegajalt taimi kastetakse, rohitakse ja kobestatakse.

Eng.: China aster. Suom.: Kiinanasteri. Sven.: Sommaraster.

* Astri nimetus kreeklaste jaoks: "CALLINOS" - "kaunis" ja "STEPHOS" - "pärg".
Lille õisik meenutab ehituselt pärga. Ajaloost - astrad olid tuntud juba umbes kakstuhat aastat tagasi. Muistsete Kreeklaste jaoks oli aster amuletiks. Legendi järgi sirgus aster tähetolmust- sellest on saanudki lill oma nime (lad. "ASTRON" - "TÄHT"). Levis uskumus, et kui seista südaööl astrate keskel siis olevat võimalik kuulda nende sosinat - nad pidavat rääkima oma õdedega taevas.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.