• Spargelsalat "Celtuce"

Spargelsalat "Celtuce"

Lactuca sativa L. var. asparagina
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 0,4 g
  • Saadavus: 9
  • 0.99€


Spargelsalat „Celtuce“ - Lactuca sativa var. asparagus.
See salat on tuntud ka „hiina salati“, „sellersalati“ või „Uisun“ nime all. Teda eristab teistest salati vormidest see, et tal on üksikute lehtedega kuni 30 cm pikad ja mahlakad varred. Toiduks tarvitatakse nii varsi kui lehti. Samuti sobivad paksud ja mahlased varred konserveerimiseks.
Saaki hakatakse koristama siis, kui taimel on 15-20 lehte ja seda tehakse 5-7 päevaste vahedega kuni õite moodustamiseni. Kui lehti lõigatakse mitu korda, siis saab saaki rohkem kui ühekordsel lõikamisel. Samas on korduval koristamisel lehtedel paksemad ja pikemad varred. Et vars oleks paksem ja mahlakam, siis lõigatakse 2-3 nädalat enne koristamist ära külgmised lehed.
Värskelt lõigatud lehed on mahlased ja kergelt kibekad, kuid pärast lühiajalist närbumist muutuvad nad magusaks ja õrnaks, maitse on värskendav. Salati valmistamiseks võetakse just nooremad, seega ka õrnemad ja magusamad lehed.
Varsi keedetakse, praetakse, hautatakse. Neid võib isegi soolata. Selleks lõigatakse kooritud varred suurteks tükkideks ja soolatakse nagu kurke. Varsi kuivatatakse, eelnevalt tuleb need tükkideks lõigata. Ja lõpuks, neid ka külmutatakse. Selleks lõigatakse varred õhukesteks liistakuteks, pannakse kilekotti (300-500 g) ja koos sellega külmikusse. Talvel võetakse ja pannakse need keeva vette ning valmistatakse suppi. Kes on kasvõi korra sellist suppi maitsenud, ei unusta selle maitset eales !

• spargelsalat pärineb Hiinast, Euroopas viljeletakse teda juba üsna laialdaselt.
• kuivaine sisaldus on 5-8%, üldsuhkrut 1,3-2,4%, askorbiinhapet lehtedes 25-40 mg%, vartes 4,5-8 mg%.
• toiduks tarvitatakse paksenenud vart (kuni õitsemiseni), mida võib keeta, praadida, hautada, soolata ja kuivatada (meenutab maitselt sparglit) ning lehti värskelt, mis toiteväärtuselt ületavad peasalatit 4 korda.
• muld: pH 6,5-7,2 (nõrgalt happeline või neutraalne muld).
• mulla mehhaaniline koostis: kerged mullad. Eelkultuurid: kapsas, pipar, kartul, kõrvitsalised. Spetsiifilised nõudmised:
• salat eelistab kobedaid huumusrikkaid muldi, millel on neutraalne reaktsioon ja ta on väga nõudlik mineraalainete suhtes.
• sügisel või kevadel antakse 1m2 kohta 3-4 kg kõdusõnnikut või komposti, 20-30 g karbamiidi või ammooniumnitraati, 35-40 g superfosfaati, 15-20 g kaaliumsulfaati, happelisema mulla puhul ka 300-600 g dolomiidijahu või lupja.
• istutamisviisid: istikutega/ilma istikuteta Istikute vanus: 30-35 päeva Avamaale: aprilli lõpus Külv istikute saamiseks: aprilli alguses Külvisügavus: 1-1,5 cm
• külvi/istutamisskeem: spargelsalati külviks soovitatakse üherealist istutust, ridade vahekaugus 50-60 cm, taimede vahekaugus reas peale harvendamist 25-30 cm.

* Kõik teavad, et salatil on köögiviljakonveieris aukoht. Kevadest kuni hilissügiseni varustavad nad meie organismi kasuliku vitamiinirikka toiduga. Selles mõttes on spargelsalat või uisun unikaalne roheline kultuur. Meil on ta vähetuntud, peamiselt leidub teda kollektsiooniaedades ja entusiastidel. Uisuni viljeleti vanasti Hiinas (seal on ta nimi wo-chu), väga populaarne on ka Mongoolias ja Taivanil. See on kõige noorem salati vorm ja temas on koos kõik salati hinnatud omadused: varajasus, suhteline külmakindlus, suur saagikus.
Teistest salatiliikidest eritab teda see, et toiduks kasutatakse mitte ainult lehti vaid ka mahlakaid varsi. Temasse koguneb palju vähem nitraate kui teistesse salati- ja köögiviljakultuuridesse.
SPARGELSALAT – vitamiinide varamu, kuna temas on karotiini, C,B1, B6, B2, E, K, PP vitamiine, foolhapet, P vitamiini, mis hoiab veresooni elastsena ning rohkem kui 50 mikroelementi. Tema põhiline väärtus seisneb selles, et ta sisaldab organismile vajalikke süsivesikuid ja orgaanilisi happeid. Mahlas sisaldub glükosiid paktutsiidi, mis mõjub närvisüsteemile rahustavalt, parandab und, stabiliseerib vererõhku, aga samuti soodustab antisklerootilise aine – koliini moodustumist. Leheroseti faasis eristab teda teistest liikidest piklik lehekuju, mis võib ulatuda 40-50 cm-ni ja neil on lehe keskrool pehmed karvakesed.
Lehekuju järgi eristatakse uisuni järgmisi tüüpe:
- ovaal-pikliku lehega, millel on jämedad lühikesed varred, hiline õitsemine ja seemnete valmimine;
- piklik-kitsa lehega, millel on peenike ja pikk vars, aga ta ka õitseb ja seemned valmivad varem;
- lõhistunud lehega vorm, seda leidub kultuuris harva.
Lehtede värvus võib varieeruda helerohelisest punaseni, lehelaba pealispind täiesti siledast kuni karvase ja kortsuliseni. Spargelsalatil on väga mahlane vars, millest murdmisel eraldub peene aroomiga taimemahla. Värskelt lõigatud varred on veidi kibedad, pärast veidikest seismist omandavad nad meeldiva maitse ja muutuvad magusaks.

UISUN on väga hõivatud ja laiskade inimeste taim - niivõrd lihtne on tema agrotehnika. Teda saab kasvatada, külvates seemned kahel korral – kevadel ja suvel. Spargelsalat külvatakse suvel samadel aegadel kui lehtsalat. Külvatakse 50-60 cm vahedega ridadesse. Suurema pinna puhul võib külvata ka hajusalt, seemned mulla pinnale puistates. Seemned idanevad temperatuuril +12+15°С. Pärast tõusmete ilmumist kastetakse taimi, aga 2-3 pärislehe faasis harvendatakse. Taimede vahe peenras peaks olema 10-15 cm (sõltuvalt sordist). Pärast harvendamist on soovitav kasta.
Spargelsalatit võib kasvatada ka istikutest. Optimaalse vanusega istikud väljaistutamiseks on 30-35 päeva vanused taimed. Teda saab kasvatada kõikidel mullatüüpidel – savisest liivsavideni ja turbamuldadeni, kuid saagikuse suurendamiseks tuleks täiendavalt anda lämmastikväetisi. Spargelsalat – on väga külmakindel kultuur: tema tõusmed taluvad ka katmata temperatuuri alanemist -1-2°С.
Saaki hakatakse koristama siis, kui taimel on moodustunud 15-20 lehte ja seda saab teha kuni õitsemiseni.
Saagikoristamiste vaheaeg on 5-7 päeva, kusjuures mitmekordne koristamine võimaldab saada palju jämedamaid, pikemaid ja õrnemaid varsi, aga ka lehed on parema kvaliteediga. Saagimassi suurendamiseks lõigatakse 2-3 nädalat enne koristust külglehed ära. Ühe võrse kaal võib olla 250-300 grammi, varte saagikus 4-5 kg/m2.
Suvel külvatakse spargelsalatiti juuni keskpaigast juuli lõpuni. Suvisest külvist saadud taimi kasutatakse toiduks värskelt või tehakse neid sisse. Selleks (enne külmade saabumist) kaevatakse taimed juurega välja, murtakse alumise ja keskmised lehed ära ning pannakse keldrisse. Enne taimede väljakaevamist võib neid veidi närvutada. Säilitamise ajal tuleb kolletunud lehed eemaldada. Niimoodi säilib spargelsalat värskena uue aastani.
Peab märkima, et säilitamiseks mõeldud taimi ei tohi koristada kohe peale vihma või kastmist, kuna võivad kiiresti mädanema hakata.

* Spargelsalati vartes on rohkem suhkruid ja vastavalt ka kuivainet ning askorbiinhapet kui lehtedes. See seaduspärasus on selgitatav sellega, et varred sisaldavad rohkem fosfori ja kaaliumi oksiide, aga neis on ka vähem üldlämmastikku kui lehtedes. Uuringud on näidanud, et spargelsalati varred sisaldavad tunduvalt vähem nitraate kui teised lehtköögiviljad. See aga võimaldab anda suuremaid väetiseannuseid, et saada rikkalikku saaki, ilma et saagi kvaliteet halveneks. Suhkrute küllus vartes lihtsustab säilitamist ja konserveerimist, võimaldades varustada mahlakate vartega terve aasta. Selles mõttes on UISUN teistest köögiviljadest kasulikum. Varred konkureerivad selleriga, lehed aga lehtsalatiga. Kusjuures spargelsalati lehed ületavad toiteväärtuselt peasalatit neli korda.
Märgime ära ka spargelsalati raviomadused. Taimemahlas sisalduv laktutsiin, mõjub hästi närvisüsteemile. Tänu rohkele mineraalainete sisaldusele mõjub spargelsalat hästi ka südamele. 
Aga kuidas süüakse spargelsalatit ? Tema lehti kasutatakse nagu tavalist salatit, eriti just põhjamaades ja spetsiaalse carry salatina lõunapool. Carry salatit valmistatakse järgmiselt: värsked lehed pestakse hoolikalt ja hautatakse pannil koos 1 tl arahiisiõliga, peenestatud ingverit ja soola lisada maitse järgi. Seejärel lisatakse pool klaasi vett ja peenestatud salatilehed. Jäetakse veel 6 minutiks pliidile, pärast seda antakse kuumalt lauale. Teistmoodi retseptid. Mongoolias kasutatakse varsi põhiliselt praetuna ja soolatuna, Nepalis keedetult koos lihaga. Varsi võib ka kuivatada, neid eelnevalt tükkideks lõigates.
Populaarsed road spargelsalatist: 
* Hautatud salat. Värsked varred koorida, pesta, lõigata 2-3 cm pikkusteks tükkideks. Keeta väheses vees paar minutit, seejärel panna võiga määritud pannile. Valada üle hapukoorega ja peale puistata riivjuustu ja riivsaia. Küpsetada praeahjus kuni kerge pruunika värvuseni. Jahutada veidi ja anda lauale.
* Spargelsalat lihapuljongiga. Kooritud varred lõigata 4-5 cm pikkusteks tükkideks. Pannile valada õli, lisada varrelõigud. Kuumutada umbes 2 minutit pidevalt segades. Seejärel lisada kana- või veisepuljong ja hautada 10-15 minutit nõrgal tulel kuni pehmenemiseni. Lisada sool ja hästi segada. Valmis toit puistata üle maitserohelisega.
* Soolatud spargelsalat. Varred koorida, lõigata 9-10 pikkusteks tükkideks (0,5 l purgi jaoks) või 19-20 cm (3l purgile). Soolamisel on 3 liitrise purgi kogused järgmised (grammides): spargelsalati tükid -1200, till – 40, küüslauk -5, kibepipar -12 (2 tervet kauna), 7% soolalahus – 1600. Maitseained panna kolmes kihis: purgi põhja, keskele ja peale. Varretükid asetatakse püstiselt. Siis valatakse kuum soolvesi peale ja pannakse purk kuumaveevanni 10 minutiks blanšeerimiseks. Pärast seda purk jahutakse ja suletakse hermeetiliselt. Säilitatakse toatemperatuuril.

Eng.: Asparagus lettuce, Stem lettuce, Celery lettuce, Chinese lettuce. Suom.: Parsasalaatti. Sven.: Sparrissallat, Kinesisk sallat. Bot. syn.: Lactuca sativa var. angustana.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha
Top