• Spargel "Argenteuil"

Spargel "Argenteuil"

Asparagus officinalis L.
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 2,5 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.55€


Spargel "Argenteuil".
Delikatess.
Varajane sort. Taime kõrgus kuni 150 cm. Kasutavad värskena ja konserveerimiseks. 1 gramm = 50 seemet. Optimaalne idanemistemperatuur +22+25°C.

* Spargel (Asparagus officinalis L.) on maailmas laialt tuntud. Ta on üks iidsemaid köögiviljakultuure. Juba 200 aastat e.m.a kirjeldas Kanton spargli agrotehnikat, mis on praktiliselt muutumatu tänapäevani.
Oletatavaks spargli kodumaaks on Vahemeremaad. Alguses kultiveeriti sparglit kui ravimtaime. Vana-Kreekas oli spargel ka üheks armastusejumalanna Aphrodite tunnuseks. Spargliga pärjati vastabiellunuid. Roomlased hindasid seda taime nii väga, et kandsid amuletina kaelas.
Ammu, enne Vana-Kreeka ja -Rooma tsivilisatsioone oli spargel levinud juba Egiptuses. Sellest annab tunnistust tema kujutamine vaaraode sarkofaagidel. Võib-olla on sellest ajast pärit väljend "kuninglik köögivili", aga võib-olla ka hilisemast ajast - 15-18 sajandist, kui sparglit hakati viljelema Prantsusmaal ja Saksamaal. Siis ei saanud seda osta kaugeltki kõik. Asi ei olnud mitte ainult kalliduses, vaid ka spetsiaalsetes seadustes. Nii ei lubatud Saksamaa aiapidajal sparglit turule viia vaid kogu saak pidi jõudma kuninglikule lauale. 
Spargel on meile tuntud rohkem dekoratiivtaimena ja tema õrnu õhulisi lehti kasutatakse tihti lillekimpudes. See külmakindel taim kasvab hästi kõikjal. Taim talvitub isegi karmil talvel ja juba varakevadel annab 1-2 kuu jooksul saagiks noori, maitse poolest hinnatud võrseid. On tähtis, et sparglilt saadakse saak avamaalt palju varem kui teistelt köögiviljakultuuridelt. Võib isegi sättida spargli ajatamist sügis-talvisele perioodile kui värske köögivilja valik on piiratud.
Spargel on kahekojaline püsik liilialiste perekonnast. Ta on 1,2 -2 m kõrgune iseloomuliku juurikaga taim, mille keskel on varred ja tulevaste võrsete alged. Tihedalt astsevad varred on kaetud soomustega (moondunud lehed) ja soomustevahelistest õnarustest kimpudena väljuvate 2-3 cm pikkuste niitjate okstega (moondunud võrsed). Need täidavad taimel lehtede funktsiooni. Varte ja kasvudega keskosa ümbritsevad jämedad nöörikujulised juured, kus ladestuvad toitainevarud, mis on vajalikud uute võrsete moodustamiseks järgmisel aastal. Juured ei tungi mullas sügavale, aga laotuvad laiali: vanad surevad, asendudes uutega mitte alt, vaid pealt. Sellise kasvamise tagajärjel tõuseb juurestik iga aastaga ülespoole. Õied on väikesed, valge-rohelised, väiksemates või suuremates kobarates, kinnitudes varrele harunemiskohtades. 5 mm pikkustel isasõitel on tolmukad välja arenenud, aga emaka areng on puudulik. Emasõied annavad 0,5 cm läbimõõduga punaseid mustade seemnetega marju. Neis on väljaarenenud emakas ja puudulikult arenenud tolmukad. Seetõttu on õitsemise ajal kerge eristada emas- ja isastaimi. Isastaimed on viljakamad, pikaealisemad, annavad varasemat saaki.
Spargel on kahekojaline taim: emas- ja isasõied on erinevatel taimedel kuid vahel tuleb ette ka ühekojalisi vorme. Spargel on risttolmleja. Tolmlemine toimub tuule ja putukate abil. Kõik vormid tolmlevad ka omavahel. Spargli taimed, mis on kõrgelt mullatud või huumusega kaetud, moodustavad pimeduses valgeid võrseid. Neid nimetatakse pleegitatuteks. Rohelisel sparglil kasvavad võrsed valguse käes. Praegu on paljudes maades enim levinud roheline spargel. Selle kasvatamine on vähem töömahukas, jääb ära muldamine ja saaki on kergem koristada. Noored rohelised võrsed sisaldavad rohkelt vitamiine.
Täiskasvanud taimed on külmakindlad, eriti isasvormid, talvitudes hästi isegi lumevaestel talvedel. Enim sobib sellele kultuurile on õhutemperatuur +16+20°C. Spargel on nõudlik mullaviljakuse ja struktuuri suhtes: kasvab hästi kobedas, toitaineterikkas, sügavalt haritud liivakas mullas. Vaestel muldadel kasvavad võrsed kiulisteks. Taim ei talu happelisi muldi ja kõrget põhjavett. Ometi vajab ta küllaldaselt niiskust, vastasel korral omandavad võrsed kibeda maitse. Liigniiskuse korral juured mädanevad ja surevad.

Asparagus White
 
AGROTEHNIKA. 
Sparglit on hea kasvatada lavades huumusrikastel muldadel. Anda orgaanilist väetist 15-20 kg ruutmeetrile. Hästi haritud muldadel kasvab spargel kiiresti ja annab varast saaki.
KÜLV toimub avamaale lavasse või kasvuhoonesse. Enne külvi leotatakse seemneid 2 ööpäeva soojas vees (+25°C), vahetades vett iga päev. Paisunud seemned asetatakse saepurule või kotiriidele, pealt kaetakse teise kotiriidega ja asetatakse sooja kohta. 7-8 päeva pärast tunduvad seemned kleepuvad. Seemned külvatakse siis 3 cm sügavusele reavahega 20-25 cm ja taimede vahega reas 3-5 cm.
HOOLDUS seisneb mulla kobestamises, kastmises ja väetamises orgaanika ja mineraalväetistega. Pärast tärkamist tõusmed harvendatakse vahedega 10-15 cm. Külviaasta sügiseks on taimedel 2-3 vart ja arenenud juurestik. Sügisel enne külmade tulekut kaetakse lava 5 cm paksuselt turba või kõdusõnnikuga. Järgmise aasta kevadel jäetakse istutamiseks alles taimed, millel on 3 võrset ja võimas juurestik. Välja istutatakse taimed 2 aasta vanuselt.
Kaheaastaste istikute hulgast valitakse istutamiseks rohkem isas- kui emastaimi. 
Võetakse istikud, millel ei ole ilmunud marju s.t. isastaimed. Need on viljakamad ja pikaealisemad kui emastaimed. Väljavalitud taimed märgistatakse ja kaevatakse välja varakevadel enne kasvu algust.
Eestis on istutamiseks parim aeg kevadel- mai esimene pool, suvel- augusti teine pool. Istutatakse vakku. Vao põhja pannakse kõdusõnnik või turba-sõnniku kompost kuni 20 cm paksuselt ja sellele vallikesele asetatakse istikud (madalamale vao harjast). Juured õgvendatakse, surutakse vastu mulda, kastetakse, kaetakse kergelt mullaga nii, et ülemine pung jääb 5 cm mulla alla.
Esimesel kahel aastal pärast istutamist mullatakse 2-3 korda, väetatakse mineraalväetisega ja kobestatakse mulda. Alguses kasvab taim aeglaselt, toodangut hakkab andma alles 3-4 aastal pärast istutust. Kolmandal aastal väetatakse 2 korda aastas: varakevadel enne võrsete tärkamist ja pärast nende äralõikamist. Kuiva ilmaga kastetakse. Sügisel enne külmade tulekut kaetakse apar lehtedega, turbaga.

Taimed annavad head saaki 10-15 aasta kestel. Noored võrsed koristatakse tavaliselt mais igapäevaselt, jaheda ilmaga 2-3 päeva tagant. Pärast saagi koristust muld kobestatakse. Saaki säilitatakse pimedas ja jahedas. 
Soovitatakse uut spargli kasvatamise tehnoloogiat, mis on välja töötatud Aasias. Meetodi olemus seisneb selles, et 4-5 noort võrset ei lõigata saaki korjates maha, vaid jäetakse kasvama. Need varustavad taime toitainetega, mis on hädavajalikud taime intensiivseks kasvuks ja juurestiku arenguks. Iga 3 või 4 kuu järel jäetakse kasvama sama arv uusi võrseid. Enne kui varte väljakasvamiskohast ilmuvad neile uued võrsed, vanad eemaldatakse. Uus meetod tõstab saagikust aastaringse kasvatuse puhul 2 korda võrreldes tavapärase kasvatusega.
Sparglit paljundatakse nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Seemnete saamiseks sparglit ei mullata ja võrseid ei lõigata ära. Seemnete saamiseks sobilikud taimed valitakse välja suurte, õrnade võrsete ja tiheda põõsa järgi. Seemnetega oksad koriststakse marjade värvudes. Küpsed marjad korjatakse, muljutakse puruks ja jäetakse värske mahla sisse mõneks päevaks. Seejärel seemned pestakse, kuivatatakse, markeeritakse.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Spargli kasvatuse tehnoloogia".

Valge Spargel

 

Eng.: Asparagus White. Suom.: Parsa. Sven.: Sparris.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Pidage meeles, et spargli alumist osa keedetakse tipust kauem (viimast polegi vaja vees keeta, piisab vaid aurutamisest), seepärast valmistati sparglit spetsiaalsetes pottides, mis võimaldas asetada võrsed vertikaalselt.
Valige kõige kitsam pott, asetage põhja ümar karkass või traadist korvike, ja asetage spargli kimbud selliselt, et tipud oleksid veepinnast ülalpool.
Sparglist valmistatakse suppe, garneeringuid ja isegi desserte. Kuid tõelised gurmaanid kasutavad teda puhtal kujul - peale keetmist puistatakse üle riivsaia või mannaga ja küpsetatakse kergelt oliivõlis või koorevõis või süüakse kastmega.
Klassikaline kaste spargli jaoks valmistatakse nii: auruvannis kuumutatakse pidevalt segades 3 munakollast, seejärel kallatakse peene joana 150 g sulatatud koorevõid. Lisatakse 1tl sidruni mahla, soola, ning pidevalt segades võetakse tulelt.
Võimalik on ka lihtsam kastme variant - hapukoore sisse segatakse peenestatud küüslauk ja maitseroheline.

Top