• Kohvipuu "Arabica nana"

Kohvipuu "Arabica nana"

Coffea arabica
  • Tootja: Legutko
  • Pakendis: 1,5 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.62€


Araabia kohvipuu "Arabica nana" - Coffea arabica nana.
Eksootiline puu ja armastatud toataim. Igihaljas valgusearmastav toataim.
Läikivate, laineliste tumedate lehtedega mitmeaastane igihaljas 100 cm kõrgune ilus puu, mis õitseb ja kannab vilja temperatuuril üle +20°C toas.
Õied on koondunud mitmekaupa lehekaenaldes, valged, lõhnavad.
Viljad - punased kirsisuurused, söödavad, maitselt hapukasmagusad marjad, seemneid tuntakse "kohviubade" nime all. Külvates asetada seemned lameda poolega allapoole ja katta 1 cm paksuselt kerge mullaga. Tärkamistemperatuur mitte vähem kui +20+30 kraadi peale eelnevat leotamist. Tärkab 50-70 päeva pärast. Esimene õitsemine 3-4 aasta pärast. Vajab regulaarset kastmist ja pealtväetamisi.
Araabia kohvipuu - Ilus igihaljas eksootiline puu läikivate, laineliste tumedate lehtedega.
Õied on koondunud mitme kaupa lehekaenlasse, valged, lõhnavad. Viljad - punased marjad, hapukas-magusa maitsega, kirsi suurused, söödavad, seemned tuntud kohviubadena. Kasvab toas hästi, õitseb ja viljub temperatuuril üle +20ºC. Seemned panna mullale lameda poolega, kaetakse kobeda mullaga 1 cm paksuselt. Idanemistemperatuur mitte alla +20+30ºC. Eelnevalt leotatakse. Tõusmed ilmuvad 50-70 päeva pärast. Esimene õitsemine 3-4 aasta pärast. Vajab regulaarset kastmist ja pealtväetamist.

Kodumaa: troopiline Aafrika.
Arvukus: ligi 50 liiki.
Suurus: 1-2 meetrit.
Kasv: kiire.
Õitsemine: aprill, mai, suve lõpp.
Temperatuur: talvel +16+18°C, suvel +25+30°C.
Valgus: valgust armastav, hele poolvari.
Kastmine: ainult pehme veega, talvel mõõdukas, suvel rikkalik.
Õhuniiskus: sage piserdamine.
Ümberistutus: iga kahe aasta tagant kevadeti. Pott valida 2-3 cm suurem eelmisest. Parem kasutada kõrgeid potte, kuna juured on tugevad. pH 7,0. Mullasegu: kamaramuld, lehemuld, kõdu ja liiv (4:2:1:1).
Pealtväetamine: kondijahu soodustab paremat kasvu ja õitsemist: kevadel ja suvel üks kord iga kahe nädala tagant, mineraal- ja orgaanilised väetised sügisel ja talvel üks kord kuus.
Lõikus: kevadel kärbitakse.
Kahjurid: võrgendilest, jahuvagel, lehetäi.
Paljundamine: ladvapistikutega kevadel ja seemnetega.
Pistikutega paljundamise tehnoloogia: lõigake terava noaga kohe punga alt terved pistikud 2-3 pungaga, eemaldage alumised lehed. Täitke pott niiske mullaga, vajutage pisut kinni, tehke pulgakesega süvend. Süvendisse istutage pistikud, lükates mulda kuni esimese leheni, ning vajutage hoolikalt muld ümber pistiku. Katke pistikud läbipaistva kilekotiga ja asetage sooja kohta (mulla temperatuur peab olema +22+25°C). Kui ilmuvad uued lehed, eemaldage kate. Juurdunud pistikud istutage ümber.
Seemnetega paljundamise tehnoloogia: Täitke pott niiske mullaga, vajutage kinni ja tehke pulgaga väikesed süvendid. Pange seemned umbes 1 cm sügavusele, kastke. Katke pealt klaasiga ja asetage sooja kohta. Tõusmete ilmumisel (50-70 päeva) eemaldage klaas. Kui seemikud muutuvad tugevamaks, istutage nad eraldi pottidesse ja asetage 12 päevaks varjutatud kohta.
Hooldamise iseärasused: suvel võib viia värske õhu kätte.
Lehed kolletuvad, mädanevad ja langevad maha - liigniiske muld.
Noored lehed kolletuvad, ainult leherood jääb roheliseks - ebapiisavalt hapu muld.
Lehtede otsad kuivavad, lehed tuhmuvad - kuiv õhk.

* Kohvipuu on väga meeldiv ja sobib hästi mistahes interjööri: see kaunis puuke või põõsas, millel on rindeline laiuv võra horisontaalsete õhukese hallikas-beežika koorega võrsetega, mis on kaetud arvukate läikivate tumeroheliste lehtedega; valgete lõhnavate õitega ja uhkete kirsisuuruste viljadega. Õige hoolduse korral kasvab kohvipuu kodus aastaid, ulatudes kuni 1,5 -2 meetrini ja kannab regulaarselt vilju – kuni 500 grammi aastas; kofeiinisisaldus on neis 3-4 korda kõrgem kui ostetutes.
Kohviubadest valmistatud populaarne toniseeriv jook, tänu kofeiinile (0,7-2,7%), aktiviseerib närvisüsteemi tegevust, parandab verevarustust ja ainevahetust, suurendab hingamist, teda kasutatakse stimuleeriva vahendina väsimuse, peavalu, hüpotoonia, mürgistuste korral (südamehaigetele vastunäidustatud). Toore kohvi tõmmis on kasulik läkaköha ja närvihaiguste korral, aga samuti artriidi ja podagra puhul.
Kohvipuu või kohvi (Coffea) – igihaljaste kõrgekasvuliste puude või põõsaste perekond madaraliste sugukonnast, kuhu kuulub umbes 50 liiki, mis pärinevad Aafrika ja Aasia troopikast või subtroopikast. Nendest vaid kolm liiki araabia kohvipuu (Coffea arabica), Libeeria kohvipuu (Coffea liberica) ja kongo kohvipuu (Coffea robusta) – annavad kohviubade eksporttoodangut.
Kultuuris kasvavate kohvipuude kõrgus on tunduvalt väiksem kui looduslikult kasvavatel – umbes 1,8-2,7 m.
Kohvipuu viljub 3-5 aasta vanusena; loomulikes tingimustes on puudel üheaegselt aastaringselt nii õied kui viljad. Toataimena kasvatatakse enamuses araabia või libeeria kohvipuud. Aretajad on saanud ka kohvipuu kääbusvorme. Hästi arenenud, hooldatud toa kohvipuud õitsevad massiliselt tavaliselt suvel. Ovaalsete, teritunud otsaga ja lainelise servaga lehtede lehekaenaldes ilmuvad valgete õite kimbud (kuni 20 õit), mis väliselt ja lõhnalt meenutavad jasmiini. Tihti tekib õiepungi ka tüvel olevatest uinuvatest pungadest. Ühepäevase elueaga kohvipuu õis annab elu viljaalgmele, mille valmimiseks kulub 6-8 kuud.
Ümarad, veidi piklikud viljad - luuviljad suurte seemnetega ja õhukese söödava viljaliha kihiga, mis on magusa maitsega, moodustuvad isetolmlemise tulemusel. Viljade valmimise käigus muudavad nad oma värvust rohelisest tumepunaseni (on ka kollaste ja sinakasmustade viljadega) ja sisaldavad tavaliselt kahte (harvem 1 või 3) rohekashalli seemet – kohviuba, mis on lapiku poolega üksteise vastu surutud. Kohvioad on kaetud õhukese hõbedase kihiga ja pärgamentse kattega, mis puhastamisel koos viljalihaga eemaldatakse. Puhastatud oad algul kuivatatakse soojas praeahjus umbes 70 kraadi juures; seejärel 2 nädalat kuivatatakse paberi peal järele. Enne tarvitamist praetakse oad pannil (keskmisel kuumusel), pidevalt segades, kuni nad on muutunud pruuniks nii seest kui pealt, siis jahvatatakse ja keedetakse aromaatset jooki.
Kohvipuu on valguse- ja soojalembene puu, mis eelistab värsket niisket õhku. Suveks soovitatakse ta viia tuulte ja päikesepaiste eest varjatud kohta. Peab märkima, et õitsemine on seotud järskude temperatuuri muutustega peale äikest; võimalik, et seda soodustab ka peale tugevat äikest tekkinud osoon. Pidev piserdamine sooja veega ja regulaarne „dušš“ soodustavad kasvu ja on kahjurite profülaktikaks (kilptäi jt). Suvel kastetakse rikkalikult, talvel mõõdukalt, vastavalt mulla kuivamisele (liigniiskuse korral jahedas ruumis hävinevad juured, võrsetipud kolletuvad ja kisuvad krimpsu).
Hilissügisel ja talvel antakse lisavalgust. Soovitav temperatuur sel ajal on +18+22 kraadi; oluline on ruumi õhuniiskus (kuivast õhust muutuvad lehed pruuniks).
Kohvipuul pole selgelt väljendunud puhkeperioodi, seepärast piisava valgustuse, hea hoolduse ja iga 10 päeva tagant väetamise korral kasvab ta aastaringselt, õitseb ja kannab vilja nagu looduseski.
Kohvipuud istutatakse ümber vajaduse korral (kui mullapall on läbi põimunud) substraati, mis koosneb võrdsetes osades mätta- ja lehemullast, kompostist, turbast ja liivast; lisades sarvelaaste, mis soodustab paremat õitsemist ja viljakandvust.
Ümberistutamisel kasutatav turvas peab olema happeline; edaspidi hoitakse mulla reaktsiooni happelisena. Kui see on neutraalne või aluseline, siis kohvipuu ei suuda toitaineid omastada – selle tulemusel tekib nekroos (lehtede tipud muutuvad mustaks); puu ise on hääbuva ilmega, pidurdub areng ja õitsemist pole.
Esimesel kolmel aastal istutatakse ümber igal aastal (uus pott eelnevast 2-3 cm suurem); suuri taimi iga 2-3 aasta tagant (pott eelnevast 5-6 cm laiem). Aktiivse kasvu perioodil märtsist augustini on kasulik väetada 2 korda kuus vedelväetisega, mis valmistatakse sarvelaastudest, linnu – või veisesõnnikust; kord kuus antakse mineraalväetisi koos mikroelementidega.
Kohvipuud paljundatakse enamasti seemnete või pistikutega, harvem pookimisega (kohvipuud võib pookida madaraliste perekonnast pärit puudele nagu hiniinipuu, gardeenia). Seemned kaotavad ruttu oma idanevuse; poodides müüdavad rohelised kohvioad ei idane. Paljundamiseks tuleks võtta täisküpsed viljad koos 2 seemnega, millest saab garanteeritult noori taimi, kui need kohe peale valmimist maha külvata.
Värskelt korjatud ja viljalihast puhastatud seemned pestakse roosas kaaliumpermanganaadi lahuses desinfitseerimise eesmärgil ja puhastatakse täielikult kattekihist; tühjad seemned praagitakse välja. 2 nädalat enne külvi valmistatakse kohev vett- ja õhku läbilaskev substraat: aurutatakse läbi mättamuld, segatakse see liiva ja külviturbaga vahekorras 1:2:2. Puhastatud seemned pannakse lapik pool allapoole substraadiga täidetud potti 3 cm vahekaugustele. Seemned pannakse 1 cm sügavusele, kastetakse roosa kaaliumpermanganaadi lahusega ja kaetakse siis potid klaasiga.
Pott koos seemnetega pannakse sooja kohta ja kastetakse mõõdukalt; umbes 20 kraadi juures ilmuvad tõusmed 1-1,5 kuu pärast. Iga päev tuulutatakse külve, klaas kuivatatakse või pööratakse ringi, tõusmete ilmumisel pikendatakse tuulutamise aega.
2-3 pärislehe paari ilmumisel istutatakse seemikud eraldi väikestesse (7 cm) pottidesse ja varjutatakse kuni juurdumiseni; seejärel pannakse valgesse kohta, kuhu on tagatud värske õhu juurdevool. Seemiku puitumine toimub ebatavaliselt: alguses ilmuvad rohelisele koorele vähemärgatavad pruunid täpid, mis mõõtmetelt suurenevad ja sulanduvad kokku; varsti muutuvad täpid heledamaks ja koor omandab tüüpilise kohvipuu värvuse.
Seemnest kasvanud kohvipuu ei vaja võra kujundamist: algul kasvavad nad ühetüvelisena, teisel aastal tekivad uinuvatest külgpungadest tüvele skelettoksad. Liiga pikad võrsed lõigatakse välja, et võra oleks ilusam ja õitsemine rikkalikum.
Seemnest kasvatatud taimel algab viljakandvus 3-4 aasta pärast. Taimed, mis on saadud pistikutest, võivad õitseda peale juurdumist; neil säilivad kõik emataime omadused, viljad on suuremad ja neid on rohkem.

Eng.: Coffee shrub of Arabia, Mountain coffee. Suom.: Arabiankahvi. Sven.: Arabiskt Kaffeträd.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

* Kohviistandus aknalaual.
Selleks, et katsetada end kohviubade korjajana, ei pea tingimata sõitma Brasiiliasse või Aafrikasse, vaid võtta lihtsalt kaks-kolm värsket kohviuba (mitte röstitud !) ja külvata need maha. Saaki, tõsi küll, tuleb oodata vähemalt 3 aastat, kuid see aeg lendab kiiresti.
Kui tulevad külalised, kostitan neid alati tassikese aromaatse kohviga. Nüüd nad juba teavad, et see imeline jook on valmistatud kohvipuu viljadest, mis kasvab mul korteris, kuigi esimesel „degusteerimisel“ olid nad üsna imestunud: küsisid, kuskohast ma ostsin sellise imelise maitse ja aroomiga kohvi …
„Ise kasvatasin oma korteris“ vastasin salapäraselt ja viskasin uhkelt jala üle põlve… Alguses mõtlesid külalised, et see on pettus, kuid kui nad nägid, et puuke, millele nad varem tähelepanu ei pööranud, on täis punakaid väikseid vilju, siis nad ahhetasid vaimustusest.
Üles kasvatasin selle puu seemnetest, mille tellisin internetipoe kaudu. Ausalt öeldes ei uskunud ma eriti edusse. Kaheksast seemnest idanes vaid kaks. Kohviseemned kaotavad säilitamisel ruttu idanevuse, seepärast peab nad võimalikult kiiresti maha külvama (!).
Seemned külvasin kohevasse substraati, mis laseb hästi läbi vett ja õhku: aurutasin mättamulda, segasin selle liiva ja külviturbaga (1:2:2). Seemned panin mulda 1 cm sügavusele: lapiku küljega allapoole, seemned üksteisest 3 cm kaugusele, pärast kastsin roosa kaaliumpermanganaadi lahusega ja katsin külvid klaasiga.
Poti koos seemnetega panin sooja kohta ja kastsin mõõdukalt. Idanesid seemned poolteise kuuga. Iga päev õhutasin külve, aga tõusmete kasvades suurendasin õhutamise aega. Aasta pärast istutasin taimed ümber, kuna ilmnes niisugune probleem: lehetipud muutusid mustaks. Selgus, et see on nekroos, mis tekkis seetõttu, et mullareaktsioon oli neutraalne ja kohvipuu ei suutnud omastada toitaineid. Lisasin mullale 1/3 ulatuses happelist turvast.
Kohvipuu kannatab sageli rauapuuduse all: lehed muutuvad siis heleroheliseks. Kahjuks preparaate, mis sisaldavad rauagelaati , mul ei olnud, seepärast riskeerisin ja väetasin taimi tabletiga, mis sisaldas rauda ja askorbiinhapet (1 tbl poolele liitrile veele). Niimoodi tegin kaks korda kuus. Aitas. Lehed muutusid tumeroheliseks.
Kõige levinum viga kohvipuu kasvatamisel on – taim asetatakse otsese päikevalguse kätte. Kuid looduses, olgugi et taim kasvab troopikas, kasvab ta ümbritsevate kõrgete puude varjus, mis loovad talle kerge varju, seepärast ma varjutasin taime otsese päikesekiirte eest, kastsin pehme, seisnud veega. Suvel rikkalikult, talvel – kord nädalas. Noori taimi piserdasin pritsist kasvuperioodil toatemperatuuril oleva veega. Tänu sellele muutus nende välimus palju meeldivamaks. Kuid õitsemise ajal ei tasu taimi pritsida, kuna see kutsub esile õite varajase närbumise …
Ei unustanud ka mineraalaineid, kasutades toataimedele mõeldud väetisi. Kohvipuu vajab väga head drenaaži ja suurt hulka avausi poti põhjas, st mullapall peab pidevalt altpoolt „hingata“ saama.
Oluline moment: taim ei talu absoluutselt mitte mingeid pööramisi valguse suhtes – mitte vähematki ! (Minu tuttav hävitas taime esimesel talvel, kuna otsustas taime pöörata, et võra kasvaks ühtlane).
Õitsema hakkas mu eksootiline sõber kolmandal aastal. Õied ilmusid lehtede kaenlas - õisik on ebasarikas. Õienupud olid puul umbes kuu aega, õis ise (jumalik aroom !) ilutsesid aga vaid ühe päeva. Viljad valmisid umbes poole aastaga, kuid milline jumalik - aromaatne jook sellest sai !

Top