• Alpimaasikas "Rujana"

Alpimaasikas "Rujana"

Fragaria vesca var. alpina
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 0,2 g
  • Saadavus: Laos
  • 1.58€


Alpimaasikas "Rujana" - Fragaria vesca var. alpina.
Remontantne sort ilma külgvõrseteta. Õitseb ja viljub kevadest külmadeni. Marjad suured, aromaatsed. See sort hästi kasvab nii päikepaistelises kohas, kui poolvarjus.



Земляника ремонтантная "Руяна" - Fragaria vesca var. alpina.
Раннеспелая. Безусая.
Лакомство для детей всё лето ! 
Ремонтантный сорт, непрерывно плодоносит с начала лета до осенних заморозков. Быстро формирует большой куст, усов практически не образует. Ароматные и красивые ягоды характеризуются отличными вкусовыми качествами. Сорт урожайный, хорошо растёт на солнце и в полутени, отличается устойчивостью к неблагоприятным погодным условиям.
Условия выращивания. 
Семена при посеве не заделывать, рассадный ящик накрыть стеклом. При оптимальной температуре +18+22ºС всходы появляются через 14-21 день. Пикировка в фазе 1-2 настоящего листа.
Посев семян: февраль - апрель.
Пересадка: май - июнь.
Урожай: июнь(2,3) – октябрь(1).



Eng.: Alpine Strawberry. Suom.: Kuukausimansikka. Sven.: Smultron. Bot.: Fragaria vesca var. alpina.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Maasika talvekindlus: mitte talvekindel taim, rahuldavalt talvitub ainult lumekatte all. Maapealne osa hävib, kui õhk on -15-18ºC, juured -8 kraadi juures. Paremaks lumekatte kogumiske on hea kasutada kuuseoksi.
Juured. Juuresüsteem moodustub aastaste külgkasvude põhjal. Põhiline juuremass asub kuni 30 cm. sügavusel. Juured on narmasjuured, mitte pikaealised, kärbuvad 2-3 aastal.
Valgustatus. Maasikas on nõudlik valguse suhtes.
Nõuded mullale. Maasikas vajab kobedat mulda, mulla piisavat õhu läbilaskvust. Muld peab olema piisavalt niiske, kuid mitte liigniiske. Muld peab omama piisava toitainete varu. Mulla happelisus - nõrgalt happeline või neutraalne.
Järeldus: muld töödeldakse ja väetatakse 30 cm. sügavuselt. Mulla väetamine neljaks aastaks: 6 kg sõnnikut 1 ruutmeetri kohta, 18 g fosforväetist, 24 g kaaliumväetist, 12 g kaltsiumväetist. Istanduse iga. Maasikat ei tohi kasvatada ühes kohas üle 3 aasta ega ümber istutada vanu põõsaid.
Istutusaeg. Parim aeg istutamiseks on august, september. Istutusskeem. Üherealine, kaherealine ja kolmerealine (asjaarmastajatele). Üherealise istutusskeemi puhul on ridede vahekaugus 50-90 cm, taimede vahekaugus reas 10-20 cm. Kaherealise skeemi puhul on paaride vahekaugus 30-40 cm, paarisridade vahekaugus 70-90 cm. Kolmerealise skeemi puhul on ridade vahekaugus 15-20 cm, taimede vahekaugus (malelaua kujuliselt) 15-20 cm. Seda kasutatakse maasikakilega peenarde puhul.
Hooldamine kevadel. Kevadel koristatakse istandusest külmunud lehed kaseokstest luua või pehme lehvikukujulise luuaga, kuivanud lehed lõigatakse välja aianoaga, istandust kastetakse 0,1% vase vitriooli lahusega (10 g 10 liitri vee kohta), millele lisatakse veel 30 grammi majapidamisseepi, muld kobestatakse. Edaspidi kobestatakse mulda iga 1,5-2 nädala järel.
Väetamine ja desinfektsioon sooja (+65 kraadi) kaaliumpermanganaadi ja boorhappe lahusega, profülaktiline töötlemine hallmädaniku vastu toimub joodiga 10 tilka 5% joodi 10 liitri vee kohta. Samuti pritsitakse inta-viri või Iskra lahusega kärsaklase tõrjeks.
Väetamine ja profülaktika. Kevadel viiakse koos kobestamisega mulda 4-6 g ruutmeetri kohta lämmastik, fosfor ja kaaliumi väetist (1-2 suplusikatäit kompleksväetist 10 liitri vee kohta). Väetatakse ka tuhaga, 1-2 klaasitäit ruutmeetrile. Edaspidi toimub väetamine (0.25-0.5 osa esialgset kogusest) koos kobestamisega iga 1.5 kuni 2 nädala järel. See pole kohustuslik.
Õiepungade tekkimise ja õitsemise algul väetatakse lehmasõnnikuga, 1 liiter 10 liitri vee kohta kastmistes (pole kohustuslik), samal perioodil pritsitakse okka ekstraktiga õielõikaja ja kärsaka vastu. Kahjur kaotab orienteerumisvõime ja ei kahjusta pungi ja õisi.
Multšimine. Multðimine toimub kas kõdu, turba, saepuru, õlgede või musta plastkilega.
On kaks põhilist varianti: Mutšimine taimede istutamisel, reeglina maasikakilega piki ridu. Kile jääb istandusse kogu ajaks. Ei tekki umbrohtu, muld on niiske, soojeneb hästi. Teine moodus on multðimine viljakandmise perioodil. Seda tehakse enamasti õlgede või saepuruga. Peale viljade valmimist ja lehtede niitmist multð koristatkse (komposteeritakse või pannakse peenardele).
Kastmine. Kastetakse kõige tähtsamatel kasvuperioodidel. Õitsemise algus (mai), marjade kasv ja valmimine, peale lehtede niitmist, õiealgete moodustumise ajal (august-september). Lehti niidetakse 2-3 aasta istandustes kohe peale saagi koristamist, mitte ära oodates viimaste valmimist. Niitmise kõrgus on 2.3 cm kuni 5-7 cm. Peale niitmist töödeldakse "Inta-vir"-iga kahjurite tõrjeks ja haigestumise vältimiseks 0.3%  vaskoksiidkloriidi lahusega 30 g 10 liitri vee kohta või 1% boorhappe või kaaliumpermanganaadi lahusega. Kuiva ilma korral tuleb kindlasti kasta. Väetatakse (superfosfaat, tuhk, lehmasõnniku lahus). Põõsaste alla puistatakse kuiva kõdu. 2-3 kg ruutmeetri kohta.
Kasvude eemaldamise toimub 3-4 korda peale saagi koristamist. Majapidamistes saadakse häid tulemusi ka ilma kasve eemaldamata (vaata all: "Vaipkasvatuse meetod").
Sügisel, enne kultiveerimist pannakse mulda 2-3 kg sõnnikut ruutmeetri kohta (kui seda ei tehtud peale lehtede niitmist). Enne talve, lumekatte paremaks püs imiseks on hea panna taimedele mõned oksad.
Külvikord. Mida pikem on vahe sama koha peale uuesti maasika istutamiseks, seda parem.
Tööstusliku kasvatuse puhul kasutatakse sellist külvikorda:
1 aasta põllu kündmine (rukis), suve teisel poolel maasikataimede istutamine.
2. aasta, esimene viljakandev suvi,
3. aasta, teine vijakandev aasta.
4. aasta, maasika kolmas viljakandev periood. Istandus küntakse suve teisel poolel üles ja põllule külvatakse talirukis.
Külvikorrad majapidamistes:
1. aasta, varased köögiviljad – redis, salat till, sibul, sibul-naeris, maasikataimede istutamine suve teisel poolel. Maasikate vahele võib küüslauku kasvama panna.
2. aasta, viljakandvuse esimene aasta, küüslauk tuleb ära koristada;
3. aasta, viljakandvuse teine aasta. Hea saagi korral võib jätta taimed veel aastaks kasvama, või küntakse istandus üles kohe peale viljade koristamist. Peale selle võib külvata juurvilju sügiseseks tarvitamiseks (redis, salat, till).
4. aasta, köögiviljad (näteks tomat)
5. aasta köögiviljad (näiteks juurviljad)
6. aasta, köögiviljad (näiteks lillkapsas), lilled – tulbid. Peaasi, et istandik oleks hästi väetatud. Väga soovitav on talirukki kasvatamine.

"Vaipkasvatuse meetod": majapidamistes kõrge viljakusega mulla puhul on ennast õigustanud vaipkasvatus, 2-3 aastat ühel kohal (välja arvates istutamise aasta), ilma, et võrseid eemaldataks. Uued taimed katavad pinna paremini ja annavad täiendava saagi. Siiski ei sobi sellise meetodi jaoks kõik sordid.
Eelkultuurid: maasikaid ei tohi istutada kohta, kus viimase nelja aasta jooksul on kasvanud maavitsalised: kartul, tomat, pipar, baklažaanid. Külvikordades ei soovitata köögivilju, mida kahjustavad ümarussid.

Top