• Laikellukas suureõieline (segu)

Laikellukas suureõieline (segu)

Platycodon grandiflorus (Jacq.) A.DC.
  • Tootja: Semo
  • Pakendis: 0,2 g
  • Saadavus: 7
  • 1.77€


Suureõieline laikellukas (värvide segu).
Lummav, kompaktne, külmataluv taim, pallikujuliste õienuppudega millest avanevad suured, kauapüsivad kellukesed. Imeilus potikultuur rõdul või toas ja aias peenral.
Mitmeaastane taim kuni 60 cm kõrgusega, lihava juurestikuga. Varred püstised, peenikesed, tihedalt lehtinud, vanematel taimedel kõrgemale kergitatud. Lehed kitsad, munajad või piklikud, väikehambulise äärega, asetsevad peaaegu vastastikku, alumised juurelähedase lehekodariku küljes. Varred ja lehed on sinkjas-hallid. Õied on suured, laialt kellukjad kuni 8 cm läbimõõduga, ühekaupa või 3-5 kaupa pöörisõisikus, helesinised, tumedate peenikeste rootsudega. Tuntud on valgete ja helelillade õitega sordid. Õienupud puhevil, meenutades väikesi laternaid. Õitseb juuli keskpaigast kuni 60 päeva. Vili - munajas kupar, tipust avanenud. Seemned lapikud, läikivad, munajad.

Agrotehnika.
Külv märtsis aprillis ettekasvatuseks niiske mulla pinnale, kergelt katta mullaga. Katta kilega niiskuse säilitamiseks ja hoida temperatuuril +22°C. Tõusmed ilmuvad 6-10 päevaga. Kahe pärislehe faasis pikeerida. Välja istutada juunis jättes taimede vahekauguseks 25-30 cm. Potikultuurina kasvatades istutatakse 9-11 cm läbimõõduga potti 2-3 taime. Kui tahetakse saada õitsvat taime talveks, külvatakse seemned mais - juunis. Eelistab kerget, viljakat mulda koos mõõduka soojusega, regulaarset kastmist ja väetamist. Väetiseks kasutada veeslahustuvat mineraalväetist. Vanemad taimed taluvad halvasti ümberistutamist ja puhma jagamist.
Õitsemine algab kolm kuud peale tõusmete ilmumist.

Platycodon grandyflorus

Platycodon grandiflorus

Eng.: Chinese bellflower, balloon flower. Suom.: Jalokello. Sven.: Praktklocka.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.
    Halb           Hea
Captcha

Raviks kasutatakse laikelluka juuri.
Juurtest on leitud süsivesikuid (inuliini, pektiini), triterpenoide, sütosteriini, saponiine, triterpeene, alkaloide, B ja PP rühma vitamiine, parkaineid, kumariine, alkaloide, flavonoid glükoolüteoliini.
Lehtedes ja viljades- steroide, saponiine, alkaloide, flavonoid tsinarosiini, õites – platikoniini.
Hiina ja korea meditsiin kasutab juuri keeduse, tõmmisena kui köha vaigistava, astmavastase, kroonilise ja ägeda bronhiidi, kopsude abstsessi, peavalu, tonsilliidi, sarlakite, düsenteeria, koolera ja gastriidi korral; kui toniseerivat, kõhulahtisuse, düsenteeria vastast, südame-veresoonkonna, hüpotensiivset, krampide vastast, ussnugiliste vastast, higistama ajavat, üld tugevdavat vahendit.

8 g peenestatud juuri 200 ml vee kohta, keeta keeva vee vannis 12-15 minutit, lasta 1 tund tõmbuda, kurnata.
Võtta sisse 1/3 -1/2 klaasi 3 korda päevas bronhiaalastma korral.

  10 g peenestatud juuri 1 klaasi keeva vee kohta, lasta 2 tundi tõmbuda, kurnata.
Võtta sisse ¼ klaasi 3 korda päevas enne sööki kui ussnugiliste vastast vahendit. 

Top