Krambe tatari "Akkord"

Tatari krambe "Akkord" - Crambe tatarica.
Mädarõika parandatud analoog.
Kaheaastane kultuur, mille juured on hinnatud väga maitsvaks. Kasvatatakse nagu mädarõigast. Sorti kasutatakse nii värskelt kui töödeldult, nii juuri kui lehti. Lehed keskmise kasvuga, õrnad, lopsakad, mahlased. Juur silindriline, kaaluga 150-200 g. Sisult valge, maitse  ja lõhn meenutavad mädarõigast. Seemned külvatakse sügisel talve alla või kevadel pärast kolmekuulist stratifitseerimist. Istutusskeem 70x40 cm, saagikus 7-10 kg/m2. 1,0 g = 28-39 seemet.

Toiduks kasutatakse peamiselt krambe juuri, mis maitseomaduste poolest sarnanevad mädarõikale. Tugev maitse ja lõhn on tingitud eeterlike õlide olemasolust. Juurte keemiline koostis: kuivaineid 37-43%, suhkruid 11-14%, valke 61-63 g 100 mg kuivaine kohta, sooladest on kõige rohkem kaaliumi ja fosforit.
Mõned krambe liigid (meri- ja tatari krambe) sobivad talvisel ajal ka ajatada. Pleegitatud noored lehed ja võrsed kasutatakse toidus keedetuna; Kaukaasias kasutatakse puhastatud poolküpseid vilju ja lehti toorelt, nad on väga C vitamiini rikkad. Külvist kuni seemnete valmimiseni koosneva elutsükli läbib taim olenevalt tsoonist ja kasvutingimustest kahe kuni viie aastaga. Lehed on suured, terved, sulgjagused või labadega, karvased või paljad. Lehed sisaldavad aineid, mis stimuleerivad taime kasvu. On täheldatud redise, salati ja sibula maapealse kasvu kiirenemist kui ridadevahesid on multšitud krambe lehtedega. Püsivate külmade saabudes lehed surevad. Peajuur jääb alles ja moodustab 1-3 cm sügavusel mullas mugula, mis võimaldab taimele suurema talvekindluse.

Teisel eluaastal hakkab krambe kohe peale lume sulamist kasvama. Mai esimeseks dekaadiks on moodustunud suur lehtede rosett (6-10 lehte), osadel neist tekivad ka õievarred ning nad hakkavad õitsema. Õitsemine algab juuni esimesel dekaadil, varre kõrgus on 80-150 cm, ta on püstine, harunev, paljas, või kaetud karvakestega.
Õied on kahesugulised, koondunud kohevasse kobarasse. Vili - kahvatukollane kinnine, kaheosaline kaun. Poolmed ei eraldu seemnetest, seepärast kasutatakse külvimaterjalina vilju. Valmides lähevad seemned üle pikka puhkeperioodi, st. nad ei idane kõige soodsamates tingimusteski. Nad idanevad alles peale pikka viibimist külmas mullas. Peajuur võib tungida kuni 2 m sügavuseni ja rohkemgi. Juurvili on kõikidel liikidel hallikasvalge, silinderja kujuga, väheharunev ja kuni 30-35 cm pikkune.
Krambe - külmakindel, soojuse ja kasvukoha suhtes vähenõudlik taim. Seemned hakkavad idanema +3+4°C juures peale külmaperioodi, kuid kuni ööpäeva keskmine õhutemperatuur pole tõusnud üle +5+7°C kasvavad tõusmed aeglaselt. Tõusmed taluvad külma kuni -5-6°C. Optimaalne temperatuur kasvuks ja arenguks on +18+25°C.
Krambe on valgust armastav ja ei talu varju. Eriti tähtis on valguse rohkus taime kasvu algperioodis.
Krambe kasvatamiseks ei sobi kõrge põhjavee tasemega mullad. Ei tohi kasutada soostunud ja madalaid kasvukohti. Kuna taimel on võimas juuresüsteem, talub ta kergelt lühiajalist põuda.
Krambe ei talu kõrget mulla happesust. Happelises mullas kahjustuvad juured tugevasti, mis järsult halvendab ka saaki. Optimaalne mulla pH on 6,5-7,0.
Valides krambele kasvukohta tuleb eelistada kõrge viljakusega sügava künnikihiga muldi. Mingil juhul ei tohi krambet kasvatada peale kapsaid, kuna ta kahjustub tugevasti kapsahaiguste- ja kahjurite tõttu. Piisava künnikihi puudusel või kevadise ja sügisese liigvee olemasolu korral kasvatatakse krambet peenardel.
Seemned külvatakse kevadel või sügisel. Seoses sellega, et krambe viljad idanevad vaid madalal temperatuuril, vajavad kevadise külvi korral seemned stratifitseerimist. Selleks leotatakse seemneid toatemperatuuril (+18+20°C), seejärel segatakse niiske liivaga (1osa seemneid 3 osa liivaga), segu pannakse puukastidesse ja asetatakse külma keldrisse või kaevatakse mulda 15-20 cm sügavusele, kuhu jäetakse terveks talveks. Enne külvi stratifitseeritud seemned kuivatatakse, puhastatakse liivast ja külvatakse varakevadel. Külviala valmistatakse ette sügisel. Kuivade seemnete külv sügisel õnnestub edukalt struktuursetel muldadel, mis ei moodusta koorikuid peale vihma ja lund ja mis pole risustunud piimohaka poolt. Stratifikatsiooni protsess toimub mullas.
Nii kevadise, kui ka sügisese külvi korral töödeldakse maapind läbi kuni 50 cm sügavuselt. Krambe reageerib positiivselt nii orgaanilistele-, kui ka mineraalväetistele.
Seemned külvatakse ridadena, jättes ridadevaheliseks kauguseks 70 cm ja ja reas 30-40 cm.
Külvinorm: kuni 100 g 10 m2 kohta. Külvisügavus kevadel 1-1,5 cm, sügisel 2-3 cm. Peale tõusmete ilmumist kobestatakse mulda, harvendatakse taimi. Kobestamist ja rohimist tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Pikaajalise vihma puudumise korral on vajalik kastmine. Kasvu alguses on soovitatav pealt väetada virtsaveega kuhu on lisatud superfosfaati (30 g 10 l veele).
Krambet koristatakse hilissügisel. Taim talub kergeid külmi, juurikad aga kasvavad edasi ka vegetatsiooni lõppedes. Neid kaevatakse välja aiahargiga.
Võib kasvatada kaheaastasena. Teisel kasvuaastal läheb 50% taimi üle õitsemisele ja viljumisele, ning annavad küpseid seemneid. Ülejäänud taimedel jätkub juurikate kasv, mis korjatakse teise kasvuaasta sügisel. 

Eng.: Tartar Bread-Plant. Suom.: Tataarikaali. Sven.: Tatarisk Strandkål.