Share/Bookmark
Algus| on-line pood Seemnemaailm|
 
Otsing:     


Kataloog
Ilu- ja tarbeaed
Kasulik info
Köögiviljaaed
Sinu tervis
Taimede portreed->







Facebook Orkut Twitter
Jaga Sõbraga



 
 
 

 
     
Algus : Taimede portreed :

  Taimede portreed
Aktiniidia22 October, 2007
printida  

Tõlkija: Seemnemaailm

    (Hääli 10)
Kommenteeri artiklit (0 vastuseid)
Hinnake artiklit
Suurepärane Hea Keskmine Halb Väga halb

Aktiniidia on nii  ilu- kui marjataim. Eestis on talvekindlamaks osutunud ainult üks liik — südajas aktiniidia. Aednikud kasvatavad mõnikord ka teravahambulist aktiniidiat, kuid see külmub sageli, pealegi ei jõua ta marjad enamasti küpseks saada. Jaapani ja hiina aktiniidiad on aga niivõrd õrnad, et avamaal neid kasvatada ei saa.
Südajas aktiniidia nagu teisedki aktiniidia liigid on kahekojaline vääntaim e. liaan. Saagi saamiseks peaks 4 kuni 6 emastaime läheduses kasvama üks isastaim.

Südajas aktiniidia.

Toestamata taim vajub maapinnale, vööndub põõsana või haardub läheduses kasvava põõsa või puu külge. Seepärast tuleb ta istutamisel kohe toestada või panna kasvama kohta, kus on väändumisvõimalusi. Sobib ka seinaäär. Liaani pikad võrsed võivad siis ulatuda rõdule, katusele, sulgeda väljavaate aknastki. Sellepärast nõuavad nad maja juures vaoshoidmist ja soovimatus suunas kasvavate võrsete korduvat tagasilõikamist.

Mulla suhtes ei ole aktiniidia nõudlik. Kasvab nii raskema lõimisega kui ka liivmullal. Samuti ei vaja ta iga aasta väetamist, kui muld on viljakas. Juured on väga pinnalähedased.
Südajas aktiniidia on ilusa ja huvitava lehestikuga. Nimelt värvub osa lehti suve esimesel poolel järsku paari päeva jooksul valkjaks, seejärel vaarikpunaseks. Üheksa kuni kaheksateistkümne päeva pärast muutub see osa lehest punaseks, mõnel juhul värvub terve leht. Kirjutatakse, et lehtede värvumine on iseloomulik isastaimedele. Tegelikult värvub osa lehti ka emastaimedel.
Südajas aktiniidia õitseb meil juuni esimesel kümnepäevakul väga jahedal suvel  koguni kuu lõpus. Siis on põõsastel valged, harva roosakad õied, mis isastaimedel on suuremad.



Taimede noored võrsed on külmaõrnad, eriti mai lõpul, kui põõsastel on juba väikesed lehed. Tugevam öökülm võib võrsed hävitada. Kuid alati jääb osa pungi puhkemata. Külmade möödumisel nakkavad neist arenema uued võrsed. Mõnikord on tugevamaid öökülmi ka veel juuni esimesel kümnepäevakul, seejärel aga saaki enam loota pole. Põõsad lehtivad siis puhkevatest pungadest veelgi hiljem. Niisuguse kahjustuse võimalus on suurem Mandri-Eestis ja madalamates kasvukohtades. Puude varjus, hoonete seinte ääres ja ranniku-lähedastel aladel öökülmakahjustust harilikult ei ole.

Südaja aktiniidia marjad on rohelised, küpsevad augustis, muutuvad siis pehmeks ja maitsevad nagu meil kahjuks tundmatu lõunamaine vili — feihoa mari, meenutades mõneti ananassi. Väga maitsvatest marjadest saab teha kompotti, keedist ja kisselli, neid ka kuivatatakse. Aktiniidia mari kaalub liigil keskmiselt 2 g, sordiehtsatel aga kaks kuni kolm korda rohkem.
Marjad küpsevad ebaühtlaselt ja varisevad ruttu. Seetõttu peaks neid korjama enne täisküpsust, kõvana, siis sobib neid ka juba sisse teha. Seistes muutuvad marjad mõne päeva pärast pehmeks.
Saagi suurus oleneb paljudest asjaoludest, nagu öökülmade esinemine, mulla viljakus, liaani suurus jm. Heal juhul saab loota mõnekilost saaki. Marjad on erakordselt suure C-vitamiini sisaldusega, ületavad musta sõstart viis kuni kümme korda. Meile kättesaadavatest viljadest on aktiniidia C-vitamiini sisalduse poolest võrreldav ainult kibuvitsamarjadega. Marju söövad ka linnud, kuid harilikult suurt lindude rüüstet ei ole. Peamised kahjurid koduaias on kassid, kes peenemaid võrseid närivad või puruks kraabivad. See mõjub neile nagu palderjan. Äsjaistutatud noored taimed võivad hukkuda. Taimede kaitseks võib neile ümber panna aiavõrku.
Maailmas on marjakultuurina kiiresti levimas hiina aktiniidia, mis Uus-Meremaal sai nimeks «kiivimari» (Soomes jm reklaamitud kiwi). See väga suurte marjadega aktiniidialiik vajab subtroopilist kliimat ega ulatu Vahemeremaadest põhja poole. Mujal istutatakse teda kasvuhoonesse, kuigi harva.

 


Copyright © 2002-2018,  "Ageeta" oü   All rights reserved.