AKROBAAT-TAIM: Vanikkuljus.
Tõlkija: Seemnemaailm (seemned@seemnemaailm.ee)
Avaldamise kuupäev: 11/12/2006
Kategooria: Ilu-ja tarbeaed
Trükiversioon
AKROBAAT-TAIM:
Vanikkuljus.
Cobaea scandens Tartu Ülikooli Botaanikaaias (August,
2006).
Vanikkuljus on saanud oma nimetuse hispaania jesuiidi ja loodusuurija
Barnabas Kobo auks, kes elas palju aastaid Mehhikos ja Peruus. Viimastel
aastatel on taas tärganud huvi vertikaalhaljastuse vastu. Kuid miskipärast
peetakse üha sagedamini vertikaalseks haljastuseks ülesriputatavaid korvikesi
amplitaimedega. Ilus, muidugi, kuid tahaks rääkida klassikalisest vertikaalsest
haljastusest, kasutades vään-, või ronitaimi, nagu näiteks vanikkuljust. See
taim ei ole lillekasvatajate seas populaarne. Põhjuseid on siin palju, peamine
nendest- mitte niivõrd kasvatamise raskus, vaid informatsiooni vähene
kättesaadavus. Püüame täita seda tühikut, avada mõningad, ilusa, kuid kapriisse
vanikkuljuse saladustest. Loodame, et ta saab üha sagedasemaks meie aedade
kaunistajaks.
Sugukond vanikkuljus on väike, omades vaid 9 liiki. Taim on piisavalt suur, kuni
8 m kõrgused, põõsasjas liaan, kasvades troopilise Ameerika vihmametsades,
mägedes. Taim pürgib valguse poole mööda puid ronides, kinnitudes köitraagudega.
Õied suured, 6-8cm läbimõõduga, kellukjad, üksi või 2-3 kaupa lehekaenlas,
pungana rohelised, seejärel violetsed või valged. Emakas ja tolmukad pikad,
ulatuvad õiekroonist välja. Vili- kupar.
Meie aedades kasvab alates 1787-ndast aastast
Mehhiko
vanikkukjus (Ñobaea scandens), mis metsikult kasvab Mehhikos. Vaatamata
sellele, et tegemist on mitmeaastase taimega, kasvatatakse teda kõige sagedamini
üheaastase taimena. Kuid, kui teil on jahe ruum, kuhu asetada juurepall koos
suure mullapalliga, võib proovida taime talvel säilitada ja kevadel uuesti aeda
istutada. Kuid, ausalt öeldes, pole sellega eriti mõtet tegeleda, lihtsam on
kasvatada uus taim seemnest. Kui, loomulikult, teada esimest vanikkuljuse
saladust. Asi selles, et seemned, mis on pandud kohe mulda, võivad üldse
mitte tärgata. Seepärast tuleb neid enne külvi kindlasti eelidandada. Seemned,
mis on leotatud toatemperatuuril, võivad pikalt mitte mingisugust elumärki anda,
parimal juhul on juurekest näha 15-20 päeval. Et kiirendada idanemist, pannakse
nad alustassile niiske vati või saepuruga. Alustass kaetakse kilega ja pannakse
radiaatori lähedale. Sel juhul toimub idanemine juba mõne päevaga (muidugi, kui
te ei kuumuta seemneid üle, ega lase neil kuivada). Kui märkate hallitust, peske
seemneid kaaliumpermanganaadi lahusega. Idude ilmumisel istutage taimed
maksimaalselt kahekaupa pottidesse. Esialgu kasvavad seemikud väga aeglaselt,
kuid hiljem kasvutempo kiireneb. Viimaks on istikud valmis, ning te unistate
kauaoodatud kellukestest. Kuid, saades isegi korraliku istutusmaterjali, võib
õitsemist veel kaua oodata. Siit teine saladus- vaatamata võrsete
jõulisele kasvule, tuleb selleks, et näha õitsevat vanikkuljust, seemned külvata
hiljemalt veebruari lõpus- märtsi alguses. Kuid aknalaual venivad taimed väga
kiiresti välja, varred aga muutuvad haprateks. Võrsed lähevad sageli segamini,
ning peamiseks ülesandeks on hoida vanikkuljust kuni mahaistutamiseni teda
kahjustamata.
Vanikkuljus kardab öökülmasid, seepärast võib teda avamaale istutada alles
juunis. Ilma kadudeta istutamiseks tuleb mullapall korralikult paigutada
istutusauku, võrseid peab aga hoidma teine inimene (nagu pruudi loor), mis
hiljem siis ka tugedele kinnitatakse. Hiljem kinnitub taim juba ise tugedele,
kuid kohe peale istutamist tuleb teda selles abistada. Tähtis on valida talle
sobiv koht, parim kõrgel spaleeril, või kapron võrgul. Kuigi kirjanduses
märgitakse, et vanikkuljus armastab päikest, näitab praktika, et ta kasvab ka
põhja poolsel alal, kus moodustab rohkearvuliselt kuni 4m kõrgusi võrseid, ning
katab hooaja jooksul tihedalt kogu toe. Positiivselt reageerib väetamisele ja
kastmisele. Õitseb alates juuli lõpust, augusti algusest. Kõigepealt ilmuvad "tiibadega"
pungad, st. tiibadega on õigupoolest tupp. Seejärel tõmbuvad tupplehed laiali,
ning nähtavale ilmub täielikult mitteavanenud õiekroon. Tema värvus on alati
roheline. Mõne päeva pärast muutub ta olenevalt sordist
sirelilillaks või
valgeks.
Huvitav näeb välja taim, millel on erinevat värvi õied.
Eestis ei valmi seemned kunagi, võib-olla on see seotud
tolmeldajate puudumisega, kuna kodumaal tolmleb vanikkuljus lendhiirte abil.
Kuid see pole probleem, seemneid on alati võimalik kaubandusest soetada.
Temaatilised artiklid: